Vaid veidi üle kümnendiku inimestest peab tööandjate toetust neuroerinevustega inimestele piisavaks, selgub värskest uuringust. Neuroerinevused on seotud sellega, kuidas inimene tajub maailma, töötleb infot, keskendub ja tegutseb ehk kõige sagedasemad neuroerinevused on aktiivsus-tähelepanu häire (ATH), autismispektrihäired ja õpiraskused.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) lauale pole temaatika veel eriti jõudnud. EAKL-i juht Kaia Vask ütles, et kuna rahvusvaheliselt on neuromitmekesiste inimeste töötingimused rohkem jutuks ja teadlikkus üha kasvab, siis ilmselt kerkib see varsti ka Eesti ühiskonnas rohkem esile.
Rohkem on neuromitmekesisuse üle arutanud Eesti personalijuhtimise ühing PARE. Ühingu tegevjuht Kai Saard rääkis, et nendeni jõuavad erinevad väljakutsed ja neuroerinevustest rohkem räägitakse juhtimiskultuurist, et hoida kõiki töötajaid.
“Näiteks ATH-ga töötaja või mingisuguste muude eripäradega inimese töötamise viisid võivad olla väga erinevad nendest inimestest, kes on tavapärase tööviisiga ja hea juht võiks sellest aru saada, et ta võimaldada töötamise paindlikkust – et kellel töötab aju hommikuti paremini ja kellel ei sobi pidevalt meili vaadata, sellepärast et kogu aeg läheb tähelepanu kuhugi mujale,” selgitas Saard.
“Kõige olulisem on see, et inimesed tunneks, et on olemas psühholoogiline turvalisus töökohal sest, meie saame inimese erivajadusest teada siis, kui ta on seda meile avanud. Siin me loodamegi hästi palju ja toetume ka oma juhtidele, oma väga tugevale juhtimiskultuurile, et juhid sellise psühholoogilise turvalisuse oma tiimides looksid,” lisas Telia personalipartner Urve Tamme.
Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets rääkis, et iga neuroerinevustega arvestav muutus parandab tegelikult ka teiste inimeste töötingimusi.
“Võimalus töötada rahulikus keskkonnas, teha töö juures selliseid intensiivseid tööaegu, et näiteks mingist kellast mingi kellani ei käida segamas, ei tehta koosolekuid. Koosolekud on lühemad, konkreetsemad. Ja ATH inimesed vajavad sageli struktuuri, aga jällegi oluline on, et raam oleks olemas, aga ka piisavalt paindlikku iseseisvust selles,” ütles Peets.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Deloitte uuringute järgi on vähemalt 15 protsenti täiskasvanutest mingil määral neuroerinevusega.
Ligi kolmandik värskelt Eestis läbi viidud uuringus osalejatest märkis, et nende tööandja ei tee neuroerinevuste toetamiseks mingeid jõupingutusi ning veerand töötajatest on teemast täielikus infosulus, oskamata öelda, kas mingeid meetmeid üldse rakendatakse.
