Kollektiivlepinguga määratakse kindlaks töösuhte miinimumtingimused, millest ebasoodsamaid ei ole võimalik töötajale kohaldada. See on töötajatele hea võimalus leppida ühiselt kokku töötasus, tööajas ja muudes töötingimustes. Üheskoos on oma huvide eest tõhusam seista.
Kollektiivlepingu sõlmimine
Kollektiivläbirääkimisi on õigus pidada ametiühingul. Kui töökohal ametiühingut ei ole, võib läbirääkimisi pidada ka töötajate usaldusisik. Kollektiivlepinguid saab sõlmida ettevõtte, sektori või riigi tasandil. Näiteks on sektorikokkulepped sõlmitud transpordi ning tervishoiu valdkondades.
Riiklikul tasandil kinnitatakse valitsuse määrusega igal aastal töötasu alammäär. Selle lepivad kollektiivlepinguga eelnevalt kokku Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.
Läbirääkimiste alustamiseks teeb huvitatud pool teisele poolele kirjaliku ettepaneku ning esitab ka kokkuleppe projekti. Tööandja peab alustama läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast ettepaneku saamist. Läbirääkimistel osalemiseks vabastatakse töötajate esindajad poolte kokkuleppel oma põhitööst ning neile säilitatakse selle aja eest keskmine töötasu.
Sektori ja riikliku tasandi kollektiivlepinguid võivad sõlmida ainult ametiühingud.
Kollektiivlepingu ulatus
Ettevõttes sõlmitud kollektiivleping kehtib selle organisatsiooni ametiühinguliikmetele ning laieneb tavaliselt kõigile töötajatele, lähtudes töötajate võrdse kohtlemise nõudest. Enamasti lepitakse lepinguga kokku töö- ja puhkeaja pikkus, töötasu suurus jne.
Sektoripõhine kollektiivleping laieneb kõigile vastava tegevusala töötajatele, olenemata nii töötajate kuulumisest ametiühingusse kui tööandjate kuulumisest tööandjate liitu.
Kollektiivlepingu jõustumine, kehtimine ja lõppemine
Kollektiivleping jõustub selle allakirjutamise päeval või poolte poolt kokkulepitud kuupäeval. Vajadusel võivad lepingu eri tingimused jõustuda erineval ajal, näiteks võib palk tõusta tagasiulatuvalt.
Tavaliselt sõlmitakse kollektiivleping üheks aastaks ning sama kehtib ka siis, kui pooled pole lepingu kehtivusaega eraldi kokku leppinud. Liiga pikk kehtivusaeg ei pruugi olla mõistlik, sest osa tingimusi - näiteks töötasu puudutavad kokkulepped, vajavad regulaarset ülevaatamist. Samas võivad pooled soovi korral kokku leppida ka pikemas kehtivusajas.
Kollektiivleping lõppeb uue, samasisulise lepingu sõlmimisega. Kui lepingu tähtaja möödumisel uut kokkulepet ei sõlmita, peavad pooled jätkama senise kollektiivlepingu tingimuste täitmist. Välja arvatud töörahu pidamist.
Kollektiivlepingust teavitamine
Kollektiivlepingu sõlmimisest teavitab töötajaid ametiühingu usaldusisik. Kui töökohal ametiühingut ei ole, teeb seda töötajate usaldusisik.
Tööandjal on kohustus tutvustada kehtivat kollektiivlepingut kõigile uutele töötajatele. Uue kollektiivlepingu sõlmimisel tuleb selle sisust teavitada kõiki töötajaid. Kollektiivlepingu tekst peab olema töötajatele alati kättesaadav, et igaüks saaks oma õiguste ja kokkulepitud töötingimustega tutvuda.
Eri ametiühingute ja nende liitude sõlmitud kollektiivlepinguid leiab tavaliselt nende veebilehtedelt. Oma ettevõtte või asutuse kollektiivlepingu kohta saab kõige täpsemat infot küsida ametiühingu usaldusisikult.
Kollektiivlepingu seadusega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas.
