Peatame töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (602 SE) menetluse Riigikogus

Eesti Ametiühingute Keskliit koos teiste ametiühingutega kutsub sind üles toetama ja allkirja andma, et peatada töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (602 SE) menetlus Riigikogus. Soovime suunata eelnõu tagasi selle koostanud ministeeriumile, et Eesti Tööandjate Keskliidul ja Eesti Ametiühingute Keskliidul oleks võimalik töölepinguseaduse muudatused läbi rääkida ning eemaldada eelnõust mitmed olulised puudused, mis ohustavad töötajate õigusi ja kindlustunnet.

• Ebastabiilne töö ja sissetulek töötajale
Eelnõu lubab sõlmida kõikide töötajatega Eestis töölepingud, mille järgi garanteeritakse töötajale vaid 10 töötundi nädalas. Ülejäänu osas sõltub töötaja tööaeg ja töötasu tööandja suvast. See tähendab, et töötaja sissetulek võib olla kõikuv ja ettearvamatu.

• Töötaja jaoks paindlikkus puudub
Eelnõus puudub töötaja jaoks paindlikkus, sest tal pole võimalik keelduda ühepoolselt lisatundidest pärast tööajagraafiku allkirjastamist. Graafiku võib summeeritud tööajaga töötamise korral aga kokku leppida kuudeks, erandjuhtudel isegi kuni 12 kuuks. Seega vajab töötaja peale allkirjastamist graafiku muutmiseks tööandja nõusolekut.

• Ettevõtlusriskid nihutatakse töötajate õlule
Kehtiva seaduse järgi võib tööandja vähendada ajutiselt töötasu majanduslikult keerulisel ajal (§ 37). Eelnõu järgi muutub see säte sisuliselt mõttetuks, sest tööandja saab lihtsalt töötajale vähem töötunde anda. Nii kandub ettevõtlusrisk töötajale – ilma, et töötajal oleks võimalik lepingut ühepoolselt lõpetada ja saada töötuskindlustushüvitist.

• Ületunnitöö ja lisatasu võimalus kaob
Eelnõu kohaselt ei saa töötaja paindliku tööaja kokkuleppe korral teha ületunnitööd ega saa seetõttu ka kõrgemat töötasu. Sellise kokkuleppe puhul võib tööandja osakoormusega töötajaga leppida kokku lisatundides kuni täiskoormuseni, mistõttu ületunde formaalselt ei teki. Praktikas tähendab see, et tulevikus võivad kõik töölepingud olla sõlmitud paindliku tööaja alusel ning osalise töökoormuse mõiste kaotab senise tähenduse.

Ametiühingute arvates vajavad Eesti töötajad paindlikkust, kuid mitte enda õiguste arvelt. Seetõttu vajab töölepingu seaduse muutmise eelnõu (602 SE) põhjalikku ümbervaatamist, et kaitsta inimeste huve ja tagada töötajatele aus ning stabiilne töösuhe.

Anna oma allkiri ja peatame eelnõu 602 SE menetluse Riigikogus!

AJAJOON

paindliku tööaja kokkuleppeni aastal 2025 I muutuvtunni töölepingutest aastal 2023

2025
Eesti Ametiühingute Keskliit ei toeta töölepingu seaduse muutmise eelnõu, kuna see nõrgestab töötajate õiguste kaitset ja eirab sotsiaaldialoogi põhimõtteid. Eelnõu on esitatud Vabariigi Valitsusele ja edasi Riigikogule ilma ametiühingute ettepanekuid arvesse võtmata.

Töölepingu seaduse muutmise eelnõu (605 SE) ei arvesta kollektiivlepingute rolliga ega järgi EL direktiivide nõudeid kollektiivläbirääkimiste ja miinimumpalga kohta. Ametiühingud peavad sellist lähenemist vastuvõetamatuks. Eelnõu vajab Riigikogus menetlemise peatamist ja põhjalikku ümbertöötamist koostöös sotsiaalpartneritega.

Kavandatud muudatused võimaldavad sõlmida töölepinguid vaid 10-tunnise nädalakoormusega, mis tähendab töötajatele ebastabiilsust töökoormuses ja sissetulekutes. Samuti piiratakse töötaja õigust keelduda lisatundidest ning vähendatakse graafikuga töötajate puhkeaega, mis ohustab inimeste tervist ja halvendab nende peresuhteid.

2024
Muutuvtunnilepingud kujunesid arutelude käigus ümber paindliku tööaja kokkuleppeks. Kolmepoolsetel kohtumistel tööandjate ja ametnikega rõhutas Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) vajadust tagada töötajatele õiguste kaitse ja tööaja korralduse läbipaistvus.

Ametiühingute Keskliit tõi välja, et töötajate huvi muutuvtundide vastu on väike ning paindlik tööaeg ei taga piisavat majanduslikku kindlustunnet. Keskliidu hinnangul oli ja on oluline vähendada võlaõiguslike lepingute osakaalu, tagada töötajatele kindel tööaeg ja -tasu ning teha muutuvtundide kokkuleppeid vabatahtliklt. Töötajatel peab olema õigus keelduda lisatundidest, töökoormus tuleks regulaarselt üle vaadata ning vajadusel suurendada tagatud tundide arvu.

EAKL rõhutas ka selge ja arusaadava tööajaarvestuse tähtsust, eelistatavalt ühekuulise arvestusperioodiga. Haavatavate sihtgruppide puhul, nagu nt vähenenud töövõimega inimesed, oleks tulnud paindliku tööaja kokkuleppeid rakendada üksnes kollektiivlepingute kaudu. Esitatud muudatusettepanekute hulgas oli ka ettepanek piirata lisatunde 25%-le kokkulepitud tööajast.
 

2023
Muutuvtunnilepingute pilootprojekti kohta toimus mitmeid arutelusid. Esialgne hinnang näitas, et kokkuleppeid kasutati vähe ning töötajate huvi oli tagasihoidlik. Tööandjad tõid siiski positiivsena esile nende lepingute sobivuse hooajatöödeks.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leidis, et muudatusi ei ole vaja, kuna projekt pole end praktikas õigustanud. Aasta lõpus tegi EAKL ettepaneku suunata tööaja paindlikkus konkreetsetele sihtgruppidele, nt tudengitele ning laiendada seda kollektiivlepingute kaudu eri sektoritele. 

Karikatuuride autor: Urmas Nemvalts