Eurobaromeetri uuring näitab, et eurooplastel on Euroopa Liidule ja 2028. aastal kehtima hakkavale ELi pikaajalisele eelarvele kõrged ootused.
Enamik vastanuid (68%, Eestis 56%) leiab, et geopoliitiliselt ebakindlal ajal peaks Euroopa Liit tegema rohkem, et oma kodanikke ülemaailmsete kriiside ja julgeolekuohtude eest kaitsta. 90% eurooplastest (Eestis 87%) soovib, et liikmesriigid oleksid ühtsemad, ja enam kui kolmveerand vastanutest (77%, Eestis 69%) usub, et ELi eelarve peaks olema suurem, et ülemaailmsete probleemidega toime tulla.
Mure poliitika ja majanduse hetkeseisu pärast
Eurooplased on seisukohal, et oma rahvusvahelise positsiooni säilitamiseks ning praeguste poliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamiseks peaks Euroopa Liit keskenduma kaitse ja julgeoleku (37% vastanutest, Eestis 33%) ning konkurentsivõime, majanduse ja tööstuse tugevdamisele (32% vastanutest, Eestis 36%).
Euroopa Parlament peaks aga eelkõige tegelema inflatsiooni, hinna- ja elukalliduse tõusu ohjeldamise (41% vastanutest, Eestis 52%), kaitse ja julgeoleku parandamise (34%, Eestis 42%) ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega (31%, Eestis 23%). Eesti vastajate hinnangul peaks parlament jõuliselt käsile võtma ka majanduse toetamise ja uute töökohtade loomise – seda peab oluliseks tervelt 47% küsitletuist (ELis tervikuna 30%).
Ühiste eesmärkide saavutamist tuleks rahastada ühiselt
Ligi kaheksa eurooplast kümnest (78%, Eestis 76%) leiab, et suurem hulk projekte peaks rahastust saama Euroopa Liidult, mitte üksikutelt liikmesriikidelt. Lisaks on 85% vastanutest (Eestis 80%) seda meelt, et raha tuleks eraldada vaid liikmesriikidele, mis järgivad õigusriigi põhimõtteid.Tervelt 91% vastanutest (Eestis 86%) on seisukohal, et Euroopa Parlamendil peab olema kogu vajalik teave ja hoovad, et ELi kulutusi kontrollida.
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola sõnas: „ELi kodanikud soovivad, et Euroopa keskenduks julgeolekule ja majanduskasvule. Nad ootavad, et EL annaks oma elanikele kindlustunde ning tegutseks tänases ebakindlas maailmas ühtsena. Meie poliitilised prioriteedid ja ELi järgmine pikaajaline eelarve peavad seega tagama, et liit tuleb toime uue geopoliitilise tegelikkusega. Nüüd on parlamendi ülesanne seista selle eest, et sõnadele järgneksid teod ning EL investeeriks tulemuslikult valdkondadesse, mis on kodanikele olulised.“
ELi liikmesus muudab inimeste elu paremaks
Ligi kolmveerand vastanutest (72%, Eestis 68%) leiab, et ELi otsused ja tegevus mõjutab nende igapäevaelu. Poolte küsitletute hinnangul (50%, Eestis 41%) on see mõju positiivne ning 18% (Eestis 20%) arvates negatiivne.
Samas on 73% eurooplastest seisukohal, et nende riik on ELi liikmesusest kasu saanud. Eesti vastajaist arvab nõnda koguni 80%. Ennekõike peavad eurooplased oluliseks ELi tegevust rahu ja julgeoleku tagamisel (37%, Eestis 36%), liikmesriikide vahelise koostöö süvendamisel (36%, Eestis 33%) ning majanduskasvu toetamisel (= 29%).
Taust
Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuring toimus 5.–29. maini 2025 ning selle viis läbi uuringuagentuur Verian. Kõigis 27 liikmesriigis küsitleti inimesi silmast-silma intervjuudel, lisaks kasutati Madalmaades, Maltal, Rootsis, Soomes ja Taanis videointervjuusid. Kokku küsitleti 26 410 inimest. ELi tulemusi kaaluti iga riigi rahvaarvu järgi.
Allikas:europarl.europa.eu/news/et/press-room/20250827IPR30018/eurobaromeeter-inimesed-ootavad-elilt-kaitset-kriiside-eest
