Märtsis toimub Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu (ETOP) kampaania „Läbipõlemine on sümptom“, mis juhib tähelepanu tööelus süvenevatele vaimse tervise probleemidele. Kuigi vaimse tervise muresid esineb kõigis vanuserühmades, puudutab läbipõlemine enim tööealisi inimesi. Töötajad viibivad haiguslehel üha pikemalt, sotsiaalsüsteemi koormus kasvab ning mõju tunnevad nii inimesed, tööandjad kui ka ühiskond tervikuna.
ETOP-i hinnangul ei saa läbipõlemist vaadata üksnes kui töötaja isiklikku muret või nõrkust. Kampaania idee autori ja ühe eestvedaja – ETOP-i juhatuse liikme ning kaasasutaja Pia Pedaniku sõnul peituvad läbipõlemise juured sageli organisatsiooni juhtimiskultuuris.
“Läbipõlemine pole ainult inimeste isiklik probleem, vaid selle põhjused on sageli seotud juhtimiskultuuriga ning mõju ulatub mitme töötajani. Kui töötaja töövõime langeb või tekib vajadus leida talle asendaja, mõjutab see otseselt organisatsiooni tulemusi ja konkurentsivõimet,” ütles Pedanik.
Läbipõlenud töötaja võimekus on tööl allpool tavapärast võimekust
Lisaks läbipõlemisele mõjutab tööandjaid üha enam presentism (olukord, kus inimene on küll tööl, kuid vaimse tervise probleemide tõttu ei suuda töötada tavapärase võimekusega). Eesti inimarengu aruande 2023. aasta andmetel ulatub sellise varjatud töövõime languse kulu Eestis ligikaudu 2,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk umbes 572 miljoni euroni aastas. Ka OECD analüüsid näitavad, et vaimse tervise probleemid on üks peamisi töötaja töövõime ja ettevõtte tootlikkuse vähenemise põhjuseid.
Pedaniku sõnul on lahendus ennetuses: “Ennetus ja varajane sekkumine aitavad hoida inimesed tööturul ning parandada organisatsioonide tulemuslikkust. Töötajate vaimne tervis on kõrge tasuvusega investeering, millele tööandjad peaks enam tähelepanu pöörama.”
Samas pole enamik Eesti organisatsioone veel süsteemselt läbi mõelnud, kuidas töötajate stressi ennetada ja maandada. ESENER-uuringu (2024) kohaselt on stressiennetuse tegevusplaan olemas vaid 21,2 protsendil Eesti organisatsioonidest.
ETOP-i juhatuse liige Riina Telling ütles: “Me ei saa ühiskonnana lubada läbipõlemise normaliseerimist. Vajame inimesekesksemat juhtimist ja teadlikumaid valikuid ning juhtide roll on siin võtmetähtsusega, alates isiklikust eeskujust ja töötajate kaasamisest kuni paindlikuma töökorralduse, tegevuste mitmekesistamise ja psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamiseni. Võimalusi liigse stressi vähendamiseks on mitmeid, küsimus on tahtes neid süsteemselt rakendada.”
ETOP-i kampaania “Läbipõlemine on sümptom, muutus algab organisatsioonikultuurist” kutsub juhte ja organisatsioone läbipõlemise põhjuseid teadvustama ning ennetusega teadlikult tegelema. Kampaania raames toimub ka kaks tasulist seminari. Täpsem info kampaania ja seminaride kohta on leitav aadressilt etop.ee/labipolemine/.
Info:
Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit loodi 2019. aastal eesmärgiga arendada Eestis eriala ning toetades oma tegevusega töökeskkonnas inimeste heaolu ja töist sooritust. Liit ühendab töö- ja organisatsioonipsühholoogia valdkonnas tegutsevaid inimesi ning huvilisi.
Foto: ETOP
