Ametiühingute Keskliit liitus sel nädalal Eesti haridusleppega, millega püütakse saada välja aastaid valitsenud nõiaringist õppejõudude ja õpetajate õiglase tasustamise küsimuses. Eesti hariduslepe on sõlmitud teadusleppe eeskujul, kuid keskendub teadusviljade jagamise piisavale rahastamisele.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on haridusvaldkonnas toimuv kogu ametiühinguliikumisele oluline teema. „Oleme ametiühingutes väga hariduse usku ja meie eesmärgiks on üleüldiselt õppiv Eesti. Seetõttu oli haridusleppega ühinemine meie jaoks loogiline käik – kogu hariduspüramiid vajab jõulisemat rahasüsti,“ selgitas Peterson. „Kuidas saame liikuda targema majanduse poole, kui oma tipptasemel hariduse kärbetega kuivaks säästame?“
„Suureks probleemiks on see, et õppejõudude palk jääb alla õpetajate omale ning endiselt on tavapärane õppejõudude palkade maksmine teadusrahadest,“ tunnistas keskliidus toimunud arutelul Tartu Ülikooli Ametiühingu esimees Ruth Tammeorg. Tema sõnul peab haridustöötajate palgaküsimust vaatama kompleksselt ja tõsiselt pingutama parimate inimeste sidumise nimel õpetaja, õppejõu ja teadlase elukutsega.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Eleri Pilliroo sõnul on tasuta kvaliteetse kõrghariduse säilimise tagamiseks vaja järgnevate rahastusotsuste tegemisel haridusleppest lähtuda, sest riigi panus kvaliteetsesse haridusse on investeering, millest saavad kasu kõik ühiskonna liikmed.
Haridusleppe koostasid Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ, TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Hariduslepe on avatud liitumiseks hariduslembestele organisatsioonidele ja institutsioonidele.
Täpse protsendini jõudmisel on ametiühingud lähtunud Põhjamaade eeskujust, kus kõrghariduse rahastamine on 1,5 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist. Praegune kõrghariduse rahastamise määr on Eestis umbes 1,1 protsendi juures SKP-st ning 1,5 protsendini jõudmiseks on tänaseid numbreid aluseks võttes vaja tulevate aastate jooksul suurendada rahastamist umbes 36 protsenti, mis on ühtlasi võetud ka õppejõudude palgatõusu sihiks.
Täpsem info haridusleppe sisu kohta on leitav aadressil https://eyl.ee/eesti-hariduslepe/.
