Hiljutised arutelud ametnike ja tööandjatega töölepinguseaduse muutuste üle tõid ametiühingute jaoks esile terava probleemi: tööandja kulusid vähendatakse töötajate heaolu arvelt. Planeeritavad muudatused, mis lubavad näiliselt rohkem paindlikkust, tähendavad tegelikult paljudele väiksemaid sissetulekuid ja lühemaid puhkeaegu.

Võtame näiteks need, kes töötavad tehaseliini ääres või müüvad toidupoes juustu. Liinitööline töötab vahetustega ja saab edaspidi (kui planeeritavad muudatused ellu viiakse) vaid kuni 36 tundi järjestikust puhkeaega nädalas. Neile tuleks aga tagada nädalas järjest 49 või 56 tundi puhkust, kusjuures sedagi on palju vähem kui kontoritöötajatel. Miks on kontoritöötaja tervis ja heaolu sedavõrd olulisem, et ta saab puhata 72 tundi järjest? Näen siin planeeritavate muudatuste valguses hoolimatust töötajate tervise suhtes ja osade töötajagruppide diskrimineerimist.

Sellele vaatamata võib tihti kohata suhtumist, et mis see minusse puutub, mul on ju kõik korras. Eestlased on suure südamega rahvas, valmis annetama ja toetama hädasolijaid üle maailma, kuid miks jääb empaatiast tihti puudu oma lähikonnas? Ollakse valmis annetama raha Aafrika ja Aasia hädalistele, kuid oma töökohal tegutsema mitte. Kaastunne ja hoolimine, mis on ühiskonna alus, on meie lähikonnast – töölt ja naabrusest – taandunud. Kas loodetakse probleemide iseeneslikule lahenemisele?

Ametiühingud on alati sellise suhtumise vastu olnud. Probleemid lahenevad vaid tegutsedes ja tänu ametiühinguliikmetele ongi saanud teoks näiteks paljud palgatõusud, mida tööandjad üldjuhul omaalgatuslikult ei paku: isegi töötasu alammäära tõstmisel räägivad tööandjad alati, et iga palgale lisanduva euro tõttu lähevad Eesti ettevõtted – olgu need suured või väikesed – nüüd pankrotti.

Kuid mis on õieti ametiühing? Igatahes mitte pelgalt selle juht või ametiühingutöötajad, vaid kõik liikmed koos. Ametiühingud on kümnetest tuhandetest liikmetest koosnev jõud, mis oskab ja suudab tööturul ning ettevõtetes läbi rääkida ja muutusi luua, kaitsta töötajate õigusi ja tõsta igal aastal nende palka, ning mida rohkem liikmeid, seda enam suudetakse ära teha. Üksi on töötaja nõrk, kuid ametiühingusse kuuludes koos teiste liikmetega tugev. Üheskoos tegutsedes võimendub mõju mitmekordselt ja just sellest lähtuvalt ametiühingud tegutsevadki. Mujal maailmas on sellest ammu aru saadud.