Valitsus kiitis eelmisel nädalal majanduskabinetis heaks töölepinguseaduse muudatused, mis annavad töötajatele ja tööandjatele võimaluse sõlmida kokkuleppeid senisest paindlikuma tööaja osas. Kuigi eesmärk on suurendada paindlikkust tööturul, näevad ametiühingud selles ettepanekus mitmeid ohte ja soovivad eelnõu menetluse peatamist.

Ametiühingud hoiatavad: paindlik tööaeg võib töötajatele hoopis kahju teha

Eesti Ametiühingute Keskliit kutsub üles peatama eelnõu edasise menetluse ning alustama sisulisi läbirääkimisi, et leida tasakaalustatud lahendus. Keskliidu esimehe Kaia Vaski sõnul võib kavandatav muudatus, mis võimaldab tööandjal ja töötajal kokku leppida paindlikus tööajas, tuua töötajatele kaasa suuremat ebakindlust ja sõltuvust tööandjast.

„Esmapilgul võib paindlik tööaeg tunduda mõlemale poolele kasulik, kuid praktikas võib see muuta töötajad tööandja suva meelevallaks,“ ütles Vask. Ta rõhutas ka, et eriti haavatavad on tööturul vähenenud töövõimega inimesed, kellel on sageli raskusi töö leidmisega ning kes kogevad sagedamini diskrimineerimist. Samuti on neil tihti vähem teadmisi oma õigustest, mis muudab nad tööandja mõju suhtes haavatavamaks.

„Selle asemel, et neid töötajaid rohkem kaitsta ja toetada, võib uus regulatsioon anda tööandjale suurema kontrolli nii nende töö- kui ka eraelu üle,“ märkis Vask. Ta tõi esile ka väikelaste vanemate, eriti emade olukorra. „Igapäevased logistilised väljakutsed laste eest hoolitsemisel ja tööülesannete täitmisel on niigi keerulised. Kui tööandjal on õigus nõuda ettearvamatuid lisatunde, muutub nende elu veelgi raskemaks.“ 

Ebaregulaarne töö võib tekitada terviseprobleeme

Vask juhib tähelepanu ka sellele, et kontrollimatu paindlik tööaeg võib tekitada töötajatele ebakindlust püsiva sissetuleku puudumise tõttu. „Töötaja ei tea, kui palju ta järgmisel kuul töötab ega kui suur on tema sissetulek ülejärgmisel kuul. See muudab inimesed sõltuvamaks tööandja otsustest ning võib põhjustada stressi ja väsimust,“ sõnas ta.

Kuigi töötajal on seaduslik õigus keelduda lisatöö tegemisest, võib tööandja eelistada neid, kes on valmis töötama ka lühikese etteteatamisega. See loob töökohal ebavõrdsed tingimused ja paneb töötajad olukorda, kus nad tunnevad survet töötada ka siis, kui nad seda ei soovi või ei suuda. Pidev ebaregulaarne töökoormus võib Vaski sõnul viia ka uneprobleemide, stressi ja tõsisemate tervisemuredeni.
 

Töötajad vajavad kindlamaid garantiisid kui seaduse eelnõu pakub

Ametiühingud rõhutavad, et paindlik tööaeg peab tuginema vabatahtlikul kokkuleppele ning olema selgelt ja täpselt reguleeritud, sealhulgas tööandjatele kehtestatud kohustuste ja sanktsioonidega. Eriti oluliseks peab Ametiühingu Keskliit paindliku tööaja tingimuste sätestamist kollektiivlepingutes, mis tagaks töötajatele täiendavad garantiid ja kaitse.

„Me ei ole paindlikkuse vastu, kuid see peab sündima ausatel tingimustel ning arvestama töötajate heaolu ja turvatundega,“ rõhutas Vask.