Inimestel, kes töötavad tervishoius, on üks ühine iseloomujoon. Olgu nad arstid, füsioterapeudid, õed, psühholoogid või teised – nad soovivad abistada teisi. Nende eesmärgiks on inimeste nõustamine ja ravimine nii, et patsient mõistab oma tervislikku olukorda ja viib ellu talle tervenemiseks soovitatud tegevused.  Seetõttu on oluline, et 1. aprillist hakkas kehtima uus tervishoiusektori kollektiivleping.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane rõõmustab, et aprillist kehtima hakkavas kollektiivleppes on valve üle andmine tööajaarvestuses. Varem kippus see jääma nö „halli alasse”. „Me usume Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidus, et lähiaastate eesmärgiks seatud õdede tegelikul  töökoormusel põhinev koormusnormi kokku leppimine tööandjate ja Tervisekassaga annab neile edaspidi kindlustunde ja teadmise, et töö hoiab tervist ning on ühiskonnas väärtustatud,” on Tasane tulemusega rahul.

Elukvaliteet on suures osas mõjutatud töökeskkonnast. Sobiv töökoormus hoiab meie töövõimet ja säästab tervist ning mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus hoiab töötajad kauem tööturul, lastes neil võimetekohaselt ühiskonda panustada. Seega on lepingus täpsustatud muu hulgas töö- ja puhkeaeg ning suurema panuse eest patsiendiohutuse tagamisel on töötajatele ette nähtud lisapuhkepäevad. Leppe allkirjastajad peavad esmatähtsaks, et kvaliteetne ja õigeaegne arstiabi on patsientidele kättesaadav.

Tervishoiusektori kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad teenuseid Terviseameti poolt väljastatud tegevusloa alusel ning kelle tegevust rahastatakse Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamislepinguga või riigieelarvest. Kollektiivleppe sõlmisid tööandjate esindajatena Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit ning töötajate esindajatena  Eesti Arstide Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit.