Nädala pärast kogunevad Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust üha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundati täna Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil.
See arutelu puudutab otseselt Eestit, sest küsimus on selles, milliseid töökohti Euroopas ja Eestis looma hakatakse, millised tööstusharud püsima jäävad ning kui kindlalt inimesed end tööl tunnevad. Kas majanduse ümberkujundamine hakkab toimuma töötajatega arvestades või nende arvelt?
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul on laual kaks vastandlikku varianti. Üks neist lähtub reeglite lihtsustamisest, halduskoormuse vähendamisest ja tööjõuturu paindlikumaks muutmisest. Praktikas võib see tähendada tööõiguse, töötajate kaitse ja sotsiaalsete garantiide nõrgenemist. Teine variant lähtub investeeringute kasvatamisest, tööstuse arendamisest ja kvaliteetsete töökohtade loomisest. Olen Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC) ühte meelt, et ainult viimane neist suudab tugevdada nii Euroopa majandust kui selle konkurentsivõimet.
Tootmise hääbumisega kaovad töökohad ja töötajate voli ise oma tulevikku kujundada
Euroopa töötlevas tööstuses toimuv näitab väga selgelt, et probleem pole vaid selles, nagu oleks Euroopas liiga palju reegleid. Eurostati tööhõiveandmete põhjal on analüütikud välja arvutanud, et Euroopa töötlev tööstus on viimasel kahel aastal kaotanud keskmiselt u 27 000 töökohta kuus. Statistika taga on inimesed, nende perede ja tervete piirkondade elujõulisus ning Euroopa majanduse sõltumatus.
Just seetõttu on Euroopa Komisjon rõhutanud vajadust tugevdada Euroopa Liidu (EL) ühist turgu ning rõhutanud põhimõtet, et Euroopa avalik raha peab strateegilistes sektorites toetama tootmist ja kvaliteetsete töökohtade loomist eelkõige Euroopas. See on ainuõige lähtekoht.
Ka Eesti tööturg peegeldab neid muutusi selgelt. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal töötuse määr 7,5 protsenti, mis näitab jätkuvat survet tööturule. Samal ajal kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv, mis viitab omakorda nähtusele kui majandus kohaneb, kuid teeb seda valuliselt ja ebaühtlaselt. Kõige suuremad muutused on toimunud töötlevas tööstuses, kus eelmisel aastal vähenes hõive absoluutarvudes kõige enam.
Eesti majanduse ümberkujunemine leiab aset juba praegu
Selles olukorras on lihtne pakkuda lahenduseks vana retsepti: vähendame regulatsioone, muudame tööjõuturu paindlikumaks ja küll siis konkurentsivõime kasvab. Kuid küsimus on, kelle arvelt me seda teeme? Kui paindlikkus tähendab töötaja jaoks suuremat ebakindlust, nõrgemat kaitset ja väiksemat läbirääkimisjõudu, on see allakäigutee.
ETUC on juhtinud tähelepanu sellele, et peamine probleem pole mitte reeglite rohkus, vaid ebapiisavad investeeringud. Nii Euroopa kui ka Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse märgatavalt vähem kui näiteks USA ettevõtted. Samal ajal suunatakse aga märkimisväärne osa kasumist dividendideks ja aktsiate tagasiostuks. Selline mudel võib küll parandada ettevõtte järgmise kvartali tulemusi, kuid ei ehita EL ja Eesti homset majandust.
Majanduse ümberkujundamine peab toimuma läbi tööandjate ja ametiühingute sotsiaaldialoogi
Rõhutan EAKL-i juhina, et Euroopa konkurentsivõime peab toetuma investeeringutele tööstusesse, innovatsiooni ja taristusse. ELi senine sotsiaalne ja majanduslik mudel on tugev just seetõttu, et on püütud hoida tasakaalu ettevõtjate huvide ja töötajate õiguste vahel.
Töötajate korralik palk pole mitte koorem majandusele, vaid selle kandetala. Kui inimestel on püsivad ja kvaliteetsed töökohad, tunnevad nad end kindlamalt, tarbivad rohkem ja hoiavad raha ringluses. See toetab ettevõtteid, kasvatab nõudlust ja muudab siseturu tugevamaks.
Eesti valitsusel on aeg valida, kas minna Brüsselisse toetama lühinägelikku joont, mis nimetab töötajate õiguste kärpimist konkurentsivõime tõstmiseks või seista selle eest, et Euroopa tulevik rajataks investeeringutele, tugevale tööstusele ja kvaliteetsetele töökohtadele.
Eesti peab toetama 19. ja 20. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu Ülemkogul poliitikat, mis muudab Euroopa tugevamaks.
Kui Eesti Valitsus räägib Euroopa konkurentsivõimest, siis peab ta ka ausalt välja ütlema, kelle huve ta tegelikult kaitseb – kas kiiret kasumit sooviva kapitali või töötajate oma, sest inimeste tööl püsib kogu meie majandus. Selles valikus pole võimalik jääda erapooletuks.
