Euronews uuris lähemalt palku ja keskmisi üürihindu EL-i riikides ja nende pealinnades. Selgub, et paljudes linnades ei kata miinimumpalk isegi üürikulusid.
Eluase ja kommunaalkulud on Euroopa leibkondade suurim kuluartikkel. Eurostati värskeimate andmete järgi kulub EL-i leibkondade eelarvest keskmiselt 23,6% eluasemele, veele, elektrile, gaasile ja muudele kütustele. Suurlinnades on just üür see, mis haukab eelarvest eriti suure tüki. Veelgi muret tekitavam on asjaolu, et miinimumpalga saajatele on üür muutunud rängaks koormaks, ületades paljudes Euroopa pealinnades nende igakuise sissetuleku.
Millistes pealinnades ületab üür brutomiinimumpalga taseme ja kui suure osa miinimumpalgast peavad Euroopa pealinnade elanikud üürile loovutama?
Euroopa ametiühingute konföderatsiooni (ETUC) analüüs, mis põhineb EL-i andmetel, näitab, et kahe magamistoaga korteri keskmine üür ületab brutomiinimumpalga enamikus EL-i pealinnades. Ainult viies EL-i riigis jääb igakuine üür alla miinimumpalga piiri. Kuna nii Eurostati kui ka ETUC-i arvutused põhinevad brutopalkadel (maksudega palk), on tegelik koormus töötajatele veelgi suurem, kui võtta arvesse kättesaadavat netopalka.
Prahat ja Lissaboni pigistavad üürihinnad kõige valusamalt
Tšehhi pealinna miinimumpalga saajad on kõige täbaramas seisus. Prahas on keskmine üür 1710 eurot, samal ajal kui riigi miinimumpalk on kõigest 924 eurot. See tähendab, et kahe magamistoaga korteri üürimiseks kulub summa, mis võrdub 185%-ga miinimumpalgast. Üürile kuluv osa ületab 150% piiri ka Budapestis (159%), Bratislavas (158%), Sofias (154%), Ateenas (153%) ja Riias (151%). See tähendab, et miinimumpalga saaja peaks üüri maksmiseks ära andma kogu oma palga ja leidma kuskilt veel üle poole palga jagu lisaraha.
Üür ületab brutopalga (osakaal üle 100%) ka Vallettas (143%), Pariisis (138%), Madridis (125%), Bukarestis (122%), Varssavis (117%), Dublinis (113%), Ljubljanas (105%) ja Vilniuses (105%).
Näiteks Pariisis on kahe magamistoaga korteri keskmine üür 2523 eurot, samal ajal kui Prantsusmaa miinimumpalk on 1823 eurot. Madridis on vastavad arvud 1721 eurot ja 1381 eurot.
Vastukaaluks on Brüssel EL-i pealinnadest kõige taskukohasem: seal kulub brutomiinimumpalgast üürile 70%. Brüsselis on kahe magamistoaga korteri keskmine üür 1476 eurot, miinimumpalk aga 2112 eurot.
Berliin on paremuselt teine linn 76%-ga. Nikosias kulub üürile 85%, Luxembourgis 87% ja Haagis 96% brutomiinimumpalgast.
Kuhu paigutub Eesti?
Riigi keskmine üür on taskukohasem, kuid jääb siiski kaugele ideaalist.
Paljudes riikides piisab brutomiinimumpalgast üüri tasumiseks, kui vaadata riigi keskmisi näitajaid. Siiski haukab üür neis riikides sissetulekust märgatavalt suurema osa kui Euroopa Liidu keskmine 23,6%, mis kulub leibkondadel tavapäraselt eluasemele ja kommunaalkuludele.
ETUC-i võrdluses analüüsitud 16 EL-i riigi seas varieerub brutomiinimumpalga üürile kuluv osa 33%-st Poolas 61%-ni Maltal.
Poolas on brutomiinimumpalk 1139 eurot, samal ajal kui keskmine üür jääb 376 euro juurde. Ka Prantsusmaal on seis riigi keskmisena parem: miinimumpalk on 1823 eurot ja üür keskmiselt 695 eurot. Kreeka on samuti miinimumpalga saajatele väljaspool Ateenat soodsam valik, kus 1027-eurosest palgast kulub üürile keskmiselt 408 eurot.
2026. aasta prognoositavad miinimumpalgad varieeruvad Euroopas märkimisväärselt nii nominaalväärtuselt kui ka ostujõu poolest. Eurostati andmetel teenib 21 EL-i riigis miinimumpalka või sellest vähem ligikaudu 13 miljonit töötajat. Mitmes riigis on nii väikese sissetulekuga töötajate osakaal aga märgatavalt suurem.
Vaid viies EL-i riigis jääb igakuine üür alla miinimumpalga piiri.
