Euroopa Parlament esitas soovitused, kuidas jagada laste ja omaste hooldamise kohustust ühiskonnas õiglasemalt. Parlament rõhutab, et hooldamine on sageli nähtamatu töö, mis langeb endiselt peamiselt naiste õlule. Näiteks alla 12-aastaste laste vanematest kulutab 56% emadest päevas vähemalt viis tundi lapsehoiule. Isadest panustab samal määral vaid 26%.
Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportöör Eleonora Meleti ütles, et Euroopa Liidus töötab hooldajana 6,2 miljonit inimest, kuid mitteametlikke omastehooldajaid on 53 miljonit.
„Hooldustöö on meie ühiskonna ja majanduse alustala, seda ei saa käsitleda iseenesestmõistetavana. Samuti ei tohi see jääda märkamatuks. Parlament tahab tagada hooldustöötajatele paremad töötingimused, õiglase palga ja psühholoogilise toe. Mitteametlikele hooldajatele tuleb tagada paindlikud töötingimused ja hoolduspuhkus. Hoolduskohustus langeb Euroopas endiselt peamiselt naiste õlule, aga see ei tohiks nii olla – see peaks olema meie kõigi vastutus,“ lausus Meleti.
Euroopa Parlamendi hinnangul on igal inimesel õigus saada vajalikku hooldusabi
Liikmesriigid peavad tagama, et abi oleks kättesaadav ning hooldusülesanded jaguneksid ühiskonnas võrdsemalt. Hooldustöö paremaks tunnustamiseks soovitab parlament võtta Euroopas kasutusele hooldaja ühtse mõiste ning anda omastehooldajatele kogu Euroopas ühtsed õigused. Näiteks tuleks nende panust ja loobumisi arvestada pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemides.
Parlament rõhutab, et omaste ja laste hooldamise kohustus ei tohiks langeda liigselt naiste õlule. Hooldusteenused peavad olema kättesaadavad, hooldusülesandeid tuleb jagada võrdsemalt ning mõlemast soost hooldajad peavad saama võrdset tasu. Samuti peavad vanemapuhkus ja paindlik töökorraldus olema kättesaadavad.
Mehi tuleb parlamendi hinnangul julgustada senisest rohkem hoolduskohustusi jagama. Samal ajal tuleb toetada naiste osalemist tööturul ja võidelda iganenud soostereotüüpide vastu.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportöör Rosa Estaràs Ferragut ütles, et enamik hooldustöötajatest on naised ning ka mitteametlikust hooldustööst jääb naiste kanda ebaproportsionaalselt suur osa.
„Naised kulutavad nädalas tasustamata hooldustööle 17 tundi rohkem kui mehed. See nähtamatu koormus mõjutab nende teenistust ja pensioni. Ka ametlikud hooldustöötajad saavad liiga vähe palka ja nende tööd ei väärtustata. Me kõik väärime taskukohast, kättesaadavat ja kvaliteetset abi. See on oluline ka maal ja äärepoolseimates piirkondades. Ükski eakas ei tohi jääda ilma kvaliteetsest abist,“ lausus Estaràs Ferragut.
Tema sõnul ootab parlament Euroopa hooletöö kokkuleppe avaldamist 2027. aastal ning loodab, et see aitab muuta Euroopa õiglasemaks ja hoolivamaks.
Parlamendi hinnangul tuleks hooldajate värbamisel eelistada eurooplasi
Parlament käsitles ka sisserändajate rolli hooldusvaldkonnas. Euroopa Liidus töötab hooldajatena palju sisserändajaid, sest hooldustööle asumiseks ei ole tööturul suurt tungi.
Samuti rõhutab parlament, et hooldustööle võib palgata üksnes seaduslikult Euroopa Liitu saabunud sisserändajaid. Riigid peaksid investeerima nende integreerimisse ja väljaõppesse. Deklareerimata töö, inimeste ärakasutamise ja ebakindlate töösuhete vastu tuleb võidelda.
Euroopa Parlament peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni lubadust esitada 2027. aastal Euroopa hooletöö kokkulepe. Parlamendi hinnangul peaks see sisaldama konkreetseid samme, mis aitavad vähendada soolist ebavõrdsust, jagada hoolduskohustust võrdsemalt ning toetada ametlikke ja mitteametlikke hooldajaid.
Muu hulgas peaks kokkulepe pakkuma paremaid töö- ja koolituslahendusi, toetama digioskuste arengut, tugevdama sotsiaalkaitset ning parandama lastehoiu ja psühhosotsiaalse toe kättesaadavust.
Euroopa Parlamendi täiskogul hääletas algatusraporti poolt 263 ja vastu 83 parlamendiliiget. Erapooletuid oli 154.
LÜHIDALT
Laste ja omaste hooldamise ülesanded peavad jagunema ühiskonnas võrdsemalt, sest:
Allikas: Euroopa Parlament
