Pensionile jäävad Eesti elanikud seisavad sageli silmitsi probleemiga, et osa nende enne 1999. aastat kogunenud tööstaažist ei kajastu kusagil. Sellisel juhul peab inimene oma töökogemust dokumentaalselt tõendama.
Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse juhataja Tatjana Puidet ütles Raadio 4-s, et enne 1999. aastat ei kogutud iga inimese tööstaaži andmeid alati riiklikesse registritesse. Seetõttu tuleb selliseid perioode enamasti tõendada dokumentidega, mida inimesed on alles hoidnud ja mis võivad leiduda ka kodus.
Alates 1. jaanuarist 1999 sai tööstaaži peamiseks tõendiks töötaja eest tasutud sotsiaalmaks. Varasemate perioodide kohta võidakse aga nõuda mitmesuguseid dokumente.
Töökogemuse hulka arvestatakse nii õpingud kui lapse kasvatamine
Tööstaaži hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ka teatavad muud eluperioodid. Nende hulka kuuluvad sõjaväeteenistus, täiskoormusega õppimine ülikoolis või kutsekoolis, alla kolmeaastase lapse hooldamine, alla kaheksa-aastase lapse kasvatamine, töötutoetuse saamine ja raske puudega inimese hooldamine. Peamine nõue on tõendavate dokumentide olemasolu.
„Tõendiks võivad sobida töölepingud, käskkirjad, palgalehed, arhiivitõendid, haridusdokumendid või sõjaväepiletid. Kasu on ka ametiühingu liikmepiletist või kolhoosi liikmeraamatust. Isegi kui dokument ei hõlma kogu tööperioodi, võib see aidata arhiividel vajalikku teavet leida,“ selgitas Puidet.
Ta lisas, et tööraamatu kadumise korral soovitavad eksperdid kõigepealt kontrollida koduarhiivi ning püüda taastada töötamise ja õppimise kronoloogia. Oluline on meelde tuletada organisatsioonide nimed, ametikohad ja tööperioodid ning vajaduse korral ka varasemad nimed.
Sotsiaalkindlustusamet aitab inimesel arhiividele taotluse esitada
Sotsiaalkindlustusamet annab ka nõu, kuhu edasi pöörduda. Selleks tuleb pöörduda klienditeenindaja poole, kes aitab dokumentide leidmiseks võtta ühendust arhiivi või muu pädeva asutusega.
Isegi kui ettevõte on juba likvideeritud ja dokumente ei ole säilinud, on siiski võimalik oma tööstaaži tõendada. Mõnel juhul võidakse arvesse võtta endiste kolleegide tunnistusi. Ka nende endi töötamine samas organisatsioonis peab olema dokumentaalselt tõendatud.
Sotsiaalkindlustusamet vaatab iga olukorra eraldi läbi. Kui leitakse dokumente või muid vastuvõetavaid tõendeid, võidakse asjaomane periood tööstaaži hulka arvata. Kui tõendeid ei ole, siis seda perioodi automaatselt ei arvestata.
Allikas: Anna Mishina, Raadio 4