Töösuhete valdkonnas on töötajate ja tööandjate huvid sageli erinevad. Töötaja soovib tehtud töö eest saada suuremat tasu või nõuab paremaid töötingimusi, tööandjal ei ole aga alati võimalust või soovi neid nõudmisi täita ja nii tekibki konflikt.
Kollektiivne töötüli on lahkarvamus kollektiivlepingu tingimuste osas
Kui tööandja ja töötajate vahel tekib lahkarvamus kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel, loetakse seda kollektiivseks töötüliks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on võime lahendada sellised vastuolud rahumeelsel teel. Selleks on ellu kutsutud riikliku lepitaja institutsioon.
Esimene samm töötüli lahendamisel on alati läbirääkimised. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, saavad nad pöörduda sõltumatu riikliku lepitaja poole, kes aitab neil leida mõlemale poolele sobiva lahenduse. Lepitamine on seadusega sätestatud kohustuslik samm enne streigi või töösulu väljakuulutamist. Streik või töösulg on lubatud ainult siis, kui lepitusteed on ammendatud ja kokkulepet ei saavutata.
EAKL toetab töötüli lahendamiseks liikmeid
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) toetab oma liikmeid kõigis etappides alates läbirääkimiste ettevalmistamisest kuni võimaliku streigi korraldamiseni - Keskliit annab õigusalast nõu, aitab dokumentide koostamisel jne.
Kollektiivseid töötülisid reguleerib kollektiivse töötüli lahendamise seadus, mille järgi lepivad sotsiaalpartnerid (Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO ja Eesti Tööandjate Keskliit) kokku riikliku lepitaja isikus. Märtsist 2017 on riikliku lepitajana töötanud Meelis Virkebau.
Kollektiivse töötüli lahendamise seadus on leitav Riigi Teataja lehel: riigiteataja.ee
Riikliku lepitaja tegevuse kohta saab lähemalt lugeda tema kodulehelt: riikliklepitaja.ee
