Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) on 1927. aastal loodud Eesti Töölisühingute Keskliidu eesmärkide ja tegevuse kandja ning kuni 1940. aastani tegutsenud keskorganisatsiooni õigusjärglane. EAKL taasasutati 12. aprillil 1990. aastal Tallinnas toimunud Eesti ametiühingute kongressil.
Eesti ametiühinguliikumise lugu ulatub rohkem kui sajandi taha. Ametiühingud on sündinud vajadusest kaitsta töötaja õigusi, seista paremate töötingimuste eest ja pakkuda solidaarsust seal, kus üksik töötaja jääks omapäi.
Ametiühingute alguseks loetakse 1906. aasta märtsi, kui tsaarivõim lubas pärast 1905. aasta revolutsiooni moodustada vabasid ühinguid. See tähendas töölistele esmakordset võimalust seaduslikult oma õiguste eest seista. Esimesteks seaduslikeks ametiühinguteks olid Tallinnas loodud Mees- ja Naisrätsepate ning Metallitööliste ametiühingud, kes lisaks töö- ja palgavõitlusele korraldasid kutseõpet ning pakkusid sotsiaalset tuge. Aasta lõpuks tegutses Eestis juba 11 ametiühingut.
1919. aastal kujunes Eesti Vabariigis kiiresti välja ulatuslik ametiühinguliikumine. Ühinguid loodi nii linnades kui maal, peamistes tegevusvaldkondades. Need suutsid edukalt parandada oma liikmete palgatingimusi ning pakkusid lisaks võimalust osta soodsamaid kaupu.
Eestimaa ametiühingute I kongress toimus 30.–31. augustil 1919. aastal Tallinnas ja sellel osales 412 delegaati. Kongressil domineerisid enamlased, kes kritiseerisid sotsiaaldemokraate, valitsust ja kodanlasi ning nõudsid rahu Nõukogude Venemaaga. Teisel päeval keelas valitsus kongressi ära, maja piirati sõjaväega sisse, osalejad registreeriti ja 102 inimest arreteeriti.
Järgnevatel aastatel tõusis ühingutes kommunistide mõjul esiplaanile poliitiline tegevus. 1924. aastaks oldi demokraatlikest eesmärkidest taandutud ning ühinguid kasutati poliitilise võitluse vahendina. Eemaldumine Lääne-Euroopa ametiühingutraditsioonist tõi kaasa usalduse kaotuse töötajate hulgas ning vähendas tööandjate valmisolekut ametiühingutega koostööd teha. Selle tagajärjed ulatusid 1930. aastatesse ja pärssisid ametiühinguliikumise arengu pikaks ajaks.
1927. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Töölisühingute Keskliit (ETK), mis koondas ametiühingud ühtse organisatsiooni alla. Ametiühinguliikumine kasvas kiiresti ning 1939. aastaks tegutses Eestis 143 eri valdkonna ühingut tööstusest toitlustuseni. ETK ühendas Eesti ametiühinguid aastani 1940.
Nõukogude okupatsiooni alguses reorganiseeriti ametiühingud tootmisharude kaupa ning kaotati 1940. aastal nende iseseisvus. Kuigi ametiühingud eksisteerisid ka okupatsiooni ajal, puudus neil tegelik esindusõigus ja töötajate huve ettevõtetes ei kaitstud.
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) taasasutati 12. aprillil 1990. aastal Tallinnas toimunud ametiühingute kongressil. Kuigi liikmeskond on kahanenud, on ametiühingud jätkuvalt olulised partnerid tööandjate ja riigiga peetavas sotsiaaldialoogis.
Eestis on täna tugevad, suure liikmeskonnaga, ametiühingud tegutsemas näiteks hariduse, tervishoiu, pääste ja ja transpordi valdkondades. Nendes sektorites on ametiühingud saavutanud kindla palgatõusu, kaasamise otsustusprotsessi ning paremad töötingimused.
Euroopa Liidus on ametiühingute ja sotsiaaldialoogi tähtsus viimastel aastatel järjest kasvanud. Vastu on võetud mitmeid töötajate heaolu toetavaid õigusakte, nagu piisava miinimumpalga ja palkade läbipaistvuse direktiivid. Need õigusaktid suurendavad töötajate kindlustunnet ning tugevdavad ametiühingute rolli kogu Euroopas, kaasa arvatud Eestis.
1872 - varajane töölisliikumisest Eestis, tegutsevad tööliste ringid ja klubid.
1906 - Eestis alustavad tegevust esimesed seaduslikud ametiühingud, aasta lõpuks on neid 11. Ametiühingute keskne ülesanne on palgavõitlus.
1917 - tekivad uued ametiühingud ja liikmeskonna kasv jätkub. Ühingute keskseks tegevussuunaks on palga- ja töötingimuste parandamise taotlemine.
1919 - Eesti Vabariigis kujuneb kiiresti välja ulatuslik ametiühinguliikumine. Tallinnas toimub Eestimaa ametiühingute I kongress, mille otsusega nõutakse rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga. Valitsus keelustab kongressi II päeval ning 102 delegaati arreteeritakse.
1924 - Ametiühingutes tõusis kommunistide mõjul esiplaanile poliitiline tegevus ning ühinguid kasutati ära poliitilise võitluse vahendina. Tagajärjed ulatusid 1930. aastatesse ja pärssisid ametiühinguliikumise arengu pikaks ajaks.
17.–18. aprill 1927 - Tallinnas toimub Eestimaa Töölisühingute Keskliidu asutamis-konverents, algab ametiühingute kiire kasv ja tugevnemine.
1939 - Eestis on registreeritud 143 eri valdkonna ametiühingut.
1940 - ametiühingud kaotavad nõukogude okupatsiooni algusega iseseisvuse ja muutuvad riikliku süsteemi osaks.
12. aprill 1990 - ametiühingud taastavad oma iseseisvuse, asutatakse taas keskliit nimega Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL).
1990–2000ndad - ametiühingud kohanevad turumajanduse, erastamise ja tööõiguse muutustega.
2020ndad – uued töövormid nagu platvormi- ja kaugtöö, esitavad ametiühingutele väljakutse töötajate õiguste eest seismisel; Euroopa Liit tugevdab ametiühingute rolli piisava miinimumpalga, palkade läbipaistvuse ja teiste direktiividega.
Ametiühingute ajalugu näitab, et koos tegutsedes on võimalik saavutada muutusi. Tulevik sõltub aga sellest, kui paljud töötajad otsustavad ametiühingutega liituda ning kui tugevalt suudame töötajatena ühiselt oma õiguste eest seista.
