Ametiühingute ja tööandjate esindajad loodavad maikuu jooksul jõuda alampalga raamistiku kokkuleppeni, nagu valitsus on oma koalitsioonilepingus sihiks seadnud. Lepe tuleks siiski alampalga tõstmise üldise raamistiku, mitte konkreetse numbri kohta.
Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel ütles esimese kõnelustevooru kohta, et tööandjad esitasid idee lähtuda alampalga tõstmisel keskmisest palgast, mitte mediaanpalgast (mediaanpalk on palk, millest suuremaid ja väiksemaid palku on ühepalju. Eesti mediaanpalk on aritmeetilisest keskmisest madalam – toim.) ja see pani ametiühingud mõtlema.
“See on nüüd meie vaates arutelu koht, et kas nii nagu Euroopa Liidu direktiiv ette näeb oma soovituses, et miinimumpalk võiks olla vähemalt kas 60 protsenti mediaanist või 50 protsenti keskmisest palgast. Meie esimesed kiired arvutused näitavad, et ilmselt keskmisest palgast need numbrid tuleksid väiksemad. Aga see on kindlasti meie jaoks arutelu koht,” rääkis Toomel.
Kui Tööandjate Keskliit tahaks alampalga tõstmise eesmärgini jõuda ühesuuruste astmetega, siis ametiühingud soovivad esimesel aastal suhteliselt suuremat palgatõusu, märkis Jaan-Hendrik Toomel. “Meie seisukoht on, et esimese aasta tõus võiks olla veidi kiirem – 50 protsendini, mis on natuke järsem kui proportsionaalne kasv (39 protsendini) tänaselt tasemelt,” rääkis Jaan-Hendrik Toomel.
Ametiühingud soovivad hoida muud teemad alampalga kokkuleppest eraldi
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas rääkis ka sellest, et tööandjad ootaks üldise raamleppe juurde tagatisi eriolukordadeks ning valitsuse sisendit.
“Me aktsepteerime seda eesmärki, aga meie jaoks on oluline ära kirjeldada ka kaasnevad riskid – kui alampalk tempokalt kasvab, aga majanduses midagi juhtub, näiteks tuleb pikaajaline majanduslangus või hakkab tööpuudus kiirelt kasvama või varimajanduse näitajad muutuvad halvemaks – siis sellisel juhul tuleks tõmmata pidurit ka alampalga kiirele kasvule,” ütles Arto Aas. “Ja teine pool, et me tahaks ka teatud seadusandluse muudatusi, mis tööturule inimesi juurde tooks ja üldist palgasurvet natuke leevendaks,” rääkis Arto Aas.
Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ei soovi siiski muid teemasid alampalga tõstmisega siduda: “Meie näeme, et need peaks pigem olema ikkagi eraldi. Panna välismaalaste riiki lubamine ühte potti miinimumpalgaga – eks meil ole ka seal igasuguseid soove. Näiteks on meil laual esimeste haiguspäevade hüvitamine, nädalavahetustele langevate riigipühade kompenseerimine töötajatele – neid teemasid, mida arutada, on kindlasti. Meie hoiaks selle miinimumpalgast pigem lahus,” rääkis ta.
Küsimusele, kas maikuus jõutakse raamlepe osas kokkuleppele, vastas Toomel jaatavalt: “Ma usun küll jah. Läbirääkimised on olnud kiired ja sisukad. Meil on esimene draft (kava – toim.) olemas, nüüd me peame selle omavahel läbi rääkima. Püüame tempot hoida, et mingit venitamist ei oleks ja me kiiresti kokkuleppele jõuaks.”
Allikas: ERR
Läbirääkimiste teine kohtumine ametiühingute ja tööandjate esindajate vahel toimus 18. mail Ametiühingute Keskliidu majas.
