Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimised lõppesid tulemusteta ja tervishoiutöötajate liidud pöörduvad tekkinud töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Läbirääkimiste nurjumise põhjuseks on sotsiaalminister Karmen Jolleri ja tervisekassa otsus, et 2027. aastal kasutatakse tervishoiutöötajate miinimumtöötasude tõstmiseks vajalik summa tervisekassa eelarve tasakaalu viimiseks.

„Patsiente ei ravi eelarve tasakaal, vaid tervishoiutöötajad. Õed ei ole palgaga rahul. Tihti tuuakse välja keskmine palk, kuid see teenitakse välja paljude ületundidega ning öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal töötades. Õdede puuduse tõttu töötavad paljud ka mitmel töökohal. Kui riik jätab palgatõusu ära, ütleb ta neile inimestele, et neid ei väärtustata ega vajata. Palgatõus on hädavajalik tingimus, et haiglates oleks ka homme õed patsiente aitamas,” ütles Eesti Õdede Liidu president Kätlin Lillemaa.

Hooldustöötajate põhipalk on üle kolmandiku võrra madalam riigi keskmisest ja töötasu jõuab keskmisele lähemale vaid tänu öö- ja ületundidele. Rahvastiku vananedes ei ole aga näha, et hooldajate tööd lähiaastatel vähem vajataks.

„Hooldustöötajad on haiglas need, kes on patsiendi kõrval kõige rohkem ja märkavad esimesena, kui midagi on valesti. Nad väärivad oma füüsiliselt ja vaimselt raske töö eest kindlasti kõrgemat tasu. Igaüks meist tahab, et tema lähedase eest hoolitsetaks hästi. Seda ei saa teha väsinud inimene, kes töötab kahe tööandja juures, et ots otsaga kokku tulla,” ütles Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.

Eestis on juba praegu puudus nii arstidest, õdedest kui ka teistest tervishoiuspetsialistidest. Kui töötasu ei vasta koormusele ja vastutusele, on oht, et töötajaid jääb veel vähemaks.

Lõuna-Eesti haigla kiirabiosakonna juhataja Kevin Lumi hiljuti tehtud küsitluse järgi võib riiklik tervishoiusüsteem kaotada 740 tervishoiutöötajat, kui 2027. aastal palgatõus ära jäetakse. Nii palju vastajaid plaanib lahkuda erakliinikusse, välismaale või hoopis eriala vahetada. See tähendab pikemaid ravijärjekordi ja ravile pääsemine muutub veelgi keerulisemaks. Ministri lubadus, et ravi kättesaadavus jääb samaks, ei pea paika, sest töötajateta ei ole arstiabi.

Sotsiaalminister ja tervisekassa nõukogu esimees Karmen Joller vastutab meie tervishoiu toimimise ja rahastamise eest, seetõttu on tema kohalolek kollektiivlepingu läbirääkimistel väga vajalik. Kahjuks pidas minister paljuks tervishoiutöötajate ja tööandjatega ühise laua taha istuda.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit ja Eesti Füsioterapeutide Liit.

Allikas: BNS