Ametiühinguga liitudes saad suurema kindlus- ja turvatunde oma tööd ja tööelu puudutavates küsimustes, juriidilise kaitse võimaliku vaidluse puhul tööandjaga, head nõu, kuidas keerulisi olukordi lahendada, ametiühingute poolt pakutavaid koolitusi ja ühisüritusi ning sõbralikku läbikäimist oma kolleegidega teistest ettevõtetest. Lisaks on ametiühingu haruliitudel erinevaid „lisateenuseid“ nagu liikmelisusega kaasnevad soodustused koostööpartnerite juures ning fondid, kust saab taotleda materiaalset abi näiteks töötuse korral.

Ametiühingu liikmemaks on reeglina 1% Sinu brutokuupalgast.

Ametiühingusse kuulumisest on reeglina kasu kõigil töötajatel, eriti aga neil, kes tahavad oma töökohal midagi paremaks muuta, vajavad abi tööalaste probleemide lahendamisel või soovivad end tulevikuks kindlustada töömurede vastu.

Ametiühinguga liitumine on lihtne, selleks tuleb täita vaid liitumisvorm.

Ametiühing on töötajate esindusorganisatsioon, mis tegeleb igasuguste tööalaste probleemide lahendamisega, töötajate huvide kaitsmise ja nende esindamisega, läbirääkimiste pidamisega tööandjatega, töökeskkonna parandamisega ja muude küsimustega, mis tööelus ette võivad tulla.

Sageli on tööandja töötajaga võrreldes tunduvalt paremas positsioonis näiteks palgaläbirääkimiste pidamisel või juriidilisele infole ligipääsul ja mõtestamisel. Ametiühingusse kuulumine parandab töötaja nõrgemat positsiooni ning annab töötajatele võimaluse olla oma tööandjatele võrdväärsemad partnerid. Ametiühingu tugevus on tema liikmetes – mida rohkem on ametiühinguliikmeid, seda tugevam positsioon töötajatel on.

On ette tulnud olukordi, kus suhted tööandja ja töötajate vahel halvenevad pärast ametiühingu moodustamist ettevõttes, kuid üldiselt on nende näidete puhul juba eelnevalt suhted halvaks läinud. Ametiühingu eesmärk ei ole tööandjaga kaklemine või vastandumine vaid töötaja huvide kaitsmine parimal moel lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Mõistlike, seadusekuulekate ning oma töötajatest hoolivate tööandjatega on ametiühingutel enamasti väga konstruktiivne ja mõlemale poolele kasulik koostöö, samas pole kõik tööandjad alati täiesti seadusekuulekad ning oma töötajatest hoolivad. Ametiühingusse kuulumine loetakse osaks delikaatsetest isikuandmetest, mis tähendab, et töötaja võib ametiühingusse kuuluda ka tööandja teadmata.

Eraldiseisva nö ametiühingurakukese loomiseks töökohal on vajalik vähemalt viit töötajat, kuid ametiühingusse saab kuuluda ka üksi. Erinevus seisneb „teenustes“, mida ametiühing pakkuda saab. Näiteks, kui töötajatel on huvi kollektiivselt oma tööandjaga palgaläbirääkimisi pidada, siis on hea tulemuse saavutamiseks vajalik, et võimalikult palju (eelistatult vähemalt kolmandik) ettevõtte töötajaid ametiühingusse kuuluks. Teisalt, kui Sa oled oma ettevõttes ainus ametiühinguliige, saad juriidilist abi ja nõu oma ametiühingust ikkagi.

Ametiühingu jõud peitub tema liikmetes ja kogemuses. Seega, mida rohkem on liikmeid, seda tugevam on ametiühing. Samas on Eesti ametiühingutel töötajate esindamisel pikaajaline kogemus ning tüüpilised murekohad kipuvad enam-vähem ühtmoodi ettevõttest ettevõttesse samad olema ja kogemus ühes ettevõttes on üle kantav tegevuseks teises ettevõttes.