Eelmisel aastal toimunud erihoolekandeteenuste kättesaadavuse kroonilisele puudujäägile viitav meeleavaldus riigikogu ees.

Erihoolekandeteenuse pakkujad rõhutasid valitsusele ja sotsiaalministeeriumile tehtud avalikus pöördumises, et valdkonna kriisi lahendamiseks on vaja otsustavat ja viivitamatut sekkumist.

Avaliku pöördumise teinud erihoolekandeteenuste pakkujate liit tõi riigikontrolli 2025. aasta auditist välja, et Eesti erihoolekandesüsteem on sügavas kriisis. Riiklik rahastus on aastaid katnud vaid ligikaudu 60 protsenti tegelikest kuludest ning teenuse järjekorrad ulatuvad ebamõistlikult ühest aastast kuni nelja ja poole aastani.

«Selle kriisi keskmes on tegevusjuhendajad – alamakstud ja ülekoormatud spetsialistid, kelle töötingimused on viinud erihoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse kriitilise piirini,» kirjutas liit.

«Riigikontroll on toonud esile, et madalad palgad ja suur tööjõu voolavus ei võimalda tööandjatel valida sobivaid töötajaid – praktikas palgatakse need, kes on valmis tööle tulema. See tähendab, et süsteem ei lähtu enam inimeste vajadustest, vaid ellujäämisest. Sellel on otsene ja tõsine mõju psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekule, turvalisusele ja elukvaliteedile.»

Praegune palgatase ei ole liidu kinnitust mööda konkurentsivõimeline. Eesti keskmine brutopalk on 2092 eurot ning välja toodi, et kui hooldustöötajad teenivad eakatele hooldusteenuseid pakkudes kuni 1790 eurot kuus, on see sageli kõrgem tegevusjuhendaja töötasust.

Et tegevusjuhendajad on eriväljaõppega spetsialistid, tegi liit ettepaneku kehtestada nende töötasu alampiiriks vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast ehk 1700 eurot bruto.

«Juba 2024. aasta pöördumises, mille erihoolekandeteenuste pakkujate liit tegi, toodi esile palgasurve kasv, inflatsioon ning kollektiivlepingutest tulenev palgatõus tervishoiusektoris, kuid erihoolekandeteenuse rahastus ei ole sellele arengule järele jõudnud.

Sellistes tingimustes ei ole kvaliteetse erihoolekandeteenuse järjepidev ja turvaline osutamine enam realistlik.

2025. aastal rahastust ei suurendatud ning 2026. aasta ligikaudu kuni 10 protsenti tõus ei kata varasemat mahajäämust ega tööjõukulude tegelikku kasvu. Sellistes tingimustes ei ole kvaliteetse erihoolekandeteenuse järjepidev ja turvaline osutamine enam realistlik ilma sisulise palgataseme korrigeerimiseta.»

Veel lisati riigikontrolli auditile osutades, et riiklikult kehtestatud teenuste rahastus ei ole olnud piisavas vastavuses tegelike kulude ega tööturu tingimustega. Kuna tegevusjuhendajate töötasu kujuneb otseselt teenuse pearahast, seab kehtiv rahastusmudel teenuseosutajad olukorda, kus kvaliteeti ja jätkusuutlikkust on keeruline tagada.

«Selline olukord ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ning vajab läbimõeldud lahendusi. Peame oluliseks rahastusmudeli ajakohastamist viisil, mis võimaldaks pearahal katta senisest paremini tegelikke tegevuskulusid ega seaks teenuseosutajaid olukorda, kus puudujääke tuleb tasakaalustada töötajate palga arvelt.

Samuti on vajalik täiendada pearaha arvestuse aluseid kulukomponentidega, mis ei ole praegu piisavalt arvesse võetud. Eelkõige on oluline arvestada hoonete ja inventari amortisatsioonikulu ning remondikulu, et teenuseosutajatel oleks reaalne võimekus tagada ja arendada teenuse osutamiseks vajalikku keskkonda,» kirjutati pöördumises.

Riik rikub hetkel seadust ja kohtupraktikat, mis näeb ette maksimaalselt 3-kuulist ooteaega teenusele pääsemiseks.

«Riik rikub hetkel seadust ja kohtupraktikat, mis näeb ette maksimaalselt 3-kuulist ooteaega teenusele pääsemiseks,» rõhutas liit hiljutisele riigikohtu lahendile viidates. Lisati, et ilma motiveeritud ja õiglaselt tasustatud tegevusjuhendajateta ei ole võimalik luua uusi teenuskohti ega lühendada aastatepikkuseid järjekordi ning see jätab kõige haavatavamad ühiskonnaliikmed abita.

Nenditi, et kuigi valitsus on valdkonna rahastuse päästmiseks samme astunud, on see vaid väike – sisuliselt olematu – leevendus, mitte süsteemne lahendus pikaajalisele alarahastusele. «Samuti ei saa tänane erihoolekandeteenuste rahastus oodata käimasoleva erihoolekandeteenuste reformi lõppemist, sest reformi tulemust pole võimalik ette ennustada.

Me ei saa lubada riiki, kus nõrgemate kaitsjad ja toetajad on jäetud vaesusriski. Kutsume otsustajaid üles viima tegevusjuhendajate palgatingimused kooskõlla nende töö tegeliku vastutuse ja elukallidusega, tagades seeläbi turvatunde nii töötajatele kui ka nende hoolealustele. Erihoolekandeteenuste ülim alarahastatus on riikliku sisejulgeoleku küsimus,» leidis liit.

Allikas: PM