Riigikogu kiitis 19. novembril heaks töölepinguseaduse muudatused, mis lubavad tööandjal pakkuda töötajale tööd vaid 10 tundi kuus ja kuni 30 tundi lisaks. Ametiühingute hinnangul suurendab see töötajate sissetuleku ebakindlust ja nõrgestab tööõiguse põhimõtteid, tööandjate sõnul aga toob kaasa suurema paindlikkuse töösuhetes.

EAKL-i juht Kaia Vask ütles, et sellise lepinguga on töötajal raske oma sissetulekut planeerida. “10 tunniga nädalas teenitav palk jääb alla elatusmiinimumi – sellega ei ela Eestis keegi ära,“ märkis ta. Ametiühingud soovitavad seetõttu töötajatel edaspidi kõik lepingumuudatused eriti hoolikalt läbi lugeda, et vältida olukorda, kus tavaline leping asendatakse möödaminnes paindliku tööaja kokkuleppega.

Alaealiste töö piirangud lõdvenesid ja 7aastased võivad nüüd töötada nädalas kuni 30 tundi

Koos tööaja paindlikkusega muudeti ka alaealiste tööreegleid. Uue seaduse järgi võivad 7–12aastased lapsed koolivaheajal töötada kuni 30 tundi nädalas ning koolivälisel päeval 5 tundi päevas. Koolipäevadel jääb tööaeg senise kahe tunni juurde. Muudatus võeti vastu ilma avaliku aruteluta.

Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets kritiseeris, et alaealiste tööaega puudutav punkt lisati seadusesse enne teist lugemist Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi ettepanekul. Selle lisamisele eelnõusse õiguskomisjonis ei eelnenud sotsiaalpartnerie ja huvigruppidega rautelusid. Osalt seetõttu võib Loometsa sõnul uus kord olla vastuolus nii põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste laste õigusi kaitsvate normidega.

Alla 12aastased tohivad jätkuvalt teha vaid “kergemaid töid”, kuid Nelli Loometsi hinnangul pole selge, kuidas tagatakse tööülesannete vastavus lapse eale ja arengule.

Seadus kiideti heaks 44 poolthäälega, vastu oli 19 saadikut.