Ametiühingute Keskliidu volikogu esimees Kaia Vask kordas täna hommikul üle ametiühingute tingimused palgahüvitise jätkamiseks, milleks on valitsuse poolne otsus raha lisamiseks meetmesse riigieelarvest ja tööandjate valmisolek aktsepteerida töötute olukorda parandavaid muudatusi töötuskindlustussüsteemis.

„Seni toiminud palgahüvitise meede on ammutanud raha täies ulatuses Töötukassa reservidest, millest kaks kolmandikku on kogunud töötajad töötute aitamiseks ja ühe kolmandiku tööandjad omapoolsete kohustuste solidaarseks katmiseks. Valitsus lisaraha tänaseni andnud ei ole. Toetusmeetme pikendamisel on meie eeltingimuseks, et see ei tuleks enam töötute heaolu arvelt. Ka valitsus peab raha sisse panema ja tööandjad aktsepteerima töötute toimetulekuks vajalikke parendusi,“ selgitas Kaia Vask.

Tema sõnul jääb praegu piltlikult mulje, et Väikese Peetri moonakott süüakse tühjaks ja töötute olukorra parandamine jäetakse rahapuudusel ära. „Seda me aktsepteerida ei saa, sest Eesti töötuskindlustussüsteem ei vasta ei katvuselt ega asendusmääralt Euroopa Liidus tunnustatud standarditele – liiga paljud töötud elavad allpool absoluutset vaesuspiiri,“ ütles Vask.

Ametiühingute Keskliidu esimehe ja eilsest taas ka Töötukassa nõukogu esimehe Peep Petersoni sõnul jätkuvad pingutused kooskõla saavutamiseks nii valitsuse rahastamisotsuse kui tööandjate heakskiidu saamiseks töötuskindlustushüvitise tõstmiseks ja makseperioodi võimalikuks pikendamiseks. „Vaja on nii palgahüvitist kui ka töötute toimetuleku parandamist. Loodan väga, et partnerid suudavad selles osas langetada ühise tasakaalustatud otsuse,“ kommenteeris Peterson.

Töötukassa nõukogu kuuest liikmest kaks nimetatakse ametiühingute keskorganisatsioonide, kaks Eesti Tööandjate Keskliidu ja kaks valitsuse poolt. Nõukogu eelistab otsuseid vastu võtta konsensuslikult.