Tööandjate ja ametiühingute poolt sõlmitud kokkulepe kohaselt muutub info- ja kommunikatsiooni valdkonna töötajate valveaeg paindlikumaks ning seadusesse tuuakse iseseisva töötaja vabama tööajagraafiku mõiste. Kolmepoolsed läbirääkimised toimusid tervise- ja tööminister Peep Petersoni kutsel.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul astuti selle kokkuleppega samm kaasaegsema tööaja regulatsiooni poole. «Valdkondi, kus on mõistlik kokku leppida seadusest pisut teisiti, on teisigi, ning nende arutamine kolmepoolselt koos töötajate, tööandjate ja valitsusega annab selleks võimaluse. Probleem tuleb lahendada just seal, kus see eksisteerib ning enamasti pole võimalik eriregulatsiooni rakendada kõigile korraga,» lisas Toomel.
Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdes, et kuivõrd tööturg on pidevas muutumises, on suurem paindlikkus nii töötajate kui tööandjate huvides. «Paindlikumad tingimused võimaldavad tõsta nii tööhõivet, suurendada maksutulu kui parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet,» tõdes ta. «Eriti hea meel on lahenduse leidmine valveaja regulatsioonis, sest seda on tööandjad otsinud mitu aastat.»
Valveaeg on kokkuleppe kohaselt tulevikus paindlikum nendele töötajatele, kelle põhiliseks tööülesandeks on info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Valveaega võib olla kuni 130 tundi kuus ning töötaja peab saama kuus vähemalt kaks nädalavahetust puhkamiseks. Lisaks leppisid partnerid kokku, et töölepingu seadusesse tuleb uus mõiste. Edaspidi otsustab töö iseloomust lähtuvalt iseseisvana tegutsev töötaja ise, kuidas ta oma tööaega korraldab. Reegel rakendub töötajatele, kes teenivad vähemalt Eesti keskmist töötasu.
Kokkuleppe alusel hakkab sotsiaalministeerium koostama eelnõu ja seletuskirja, eesmärgiga arutada vastavaid teemasid valitsuses juba sel aastal.