Töötutoetuse maksmine lõpetatakse 2026. aasta jaanuarist, mil rakendub uus hüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis, mille suurus on pool eelmise aasta alampalgast. Võrreldes töötutoetusega on baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest veidi kõrgem.
Baasmääras hüvitist makstakse kuni 180 kalendripäeva ja sellele tekib õigus neil, kellel on kindlustusstaai vähemalt 8 kuud viimase kolme aasta jooksul sõltumata töösuhte lõppemise põhjusest. Lisaks jätkub sissetulekust sõltuva töötuskindlustushüvitise maksmine tänasel kujul neile, kelle töösuhe lõppeb nö sunnitult ja kellel on staai vähemalt 12 kuud.
Töötutoetust saavad registreeritud töötud, kes lahkusid töölt omal soovil, poolte kokkuleppel, endapoolse töökohustuste rikkumise tõttu või kelle töötuskindlustusstaa oli liiga lühike. Samuti tööga võrdsustatud tegevusi teinud töötud, kes arvele võtmisele eelneval perioodil kasvatasid alla 8-aastast või puudega last, õppisid, olid omaste hooldajad või haiglaravil, viibisid vahi all või kandsid karistust kinnipidamiskohas. 2026. aasta algusest neile töötutoetust enam ei määrata, nad saavad vajadusel taotleda toimetulekutoetust kohalikust omavalitsusest.
Olulisemad muudatused:
- korraga võib taotleda nii töötu- kui töövõimetoetust,
- osa töötutest jääb hüvitiseta – õigusest jäävad ilma inimesed, kes tegid tööga võrdsustatud tegevusi – see tähendab, et nad olid näiteks enne töötuna arvele tulekut õppurid või omaste hooldajad jne,
- baashüvitise maksmise aeg on lühem kui oli töötutoetuse periood.
Uuest aastast on kaks tööstuskindlustushüvitise liiki – sissetulekust sõltuv ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. Sama töötamise perioodi eest enam kaks korda toetust ei saa.
