Miinimumpalga tõstmine suurendab otseselt kõige madalama töötasuga töötajate sissetulekut. See annab täiskoormusega töötajale suurema sissetuleku ja võib vähendada tema palgavaesuse riski, kirjutab Elle Pütsepp Rahvusringhäälingus avaldatud arvamusloos.

Kui räägime miinimumpalgast, jõuab arutelu kiiresti ettevõteteni ja selleni, kui suurt palgatõusu tööandjad endale lubada saavad. Harva küsitakse, mida tähendab kehtiv miinimumpalk inimese jaoks, kelle pangakontol on palgapäeval ligikaudu 865-eurone summa. Ja see on kogu sissetulek pärast kuu aega täistööajaga töötamist.

Majutuse ja toitlustuse valdkonna keskmine brutokuupalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1389 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine brutokuupalk oli 2243 eurot. Seega oli selle valdkonna keskmine töötasu veidi üle 60 protsendi riigi keskmisest.

Alates 1. aprillist on riiklik töötasu alammäär 946 eurot kuus ehk 5,67 eurot tunnis. 2025. aasta 886 euroga võrreldes tähendas see täistööajaga töötajale 60 eurot täiendavat sissetulekut kuus juurde.

Oletame, et inimene teenib 946 eurot brutopalka, kasutab 700 euro suurust maksuvaba tulu ning tema teise pensionisamba makse on kaks protsenti. Pärast tulumaksu, töötuskindlustus- ja pensionimaksete tasumist jääb töötajale kätte ligikaudu 865 eurot.

Aasta alguses jõustunud maksureform jättis küll jälje tema rahakotti, kuid suurt muutust sellest ei sündinud. Võrreldes eelmise aasta maksusüsteemiga suurenes tema netosissetulek ligikaudu kümne euro võrra kuus.

2026. aasta teises kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2243 eurot ja sellise brutopalga puhul on maksuküüru kaotamise mõju inimese rahakotile hoopis teises suurusjärgus. Kaheprotsendilise teise pensionisamba makse korral suurenes 2243-eurose brotopalgaga inimese netosissetulek võrreldes 2025. aasta maksusüsteemiga 154 euro võrra kuus.

Maksureformi ei saa seetõttu siduda miinimumpalga tõstmise vajadusega ja väita, et riiklik miinimumpalk on piisav. Maksuvaba tulu arvestamise muutmine suurendas küll inimese netosissetulekut, kuid ei pruukinud katta inimese ja tema pere igapäevaste vajaduste kulude kasvu. Eurostati andmetel on Eestis makstava miinimumpalga ostujõud Euroopa Liidu riikide hulgas kõige väiksem.

Palgainfo agentuuri 2025. aasta tööturu uuringu järgi kaalus kuni 1460-eurose brutopalgaga teenindussektori töötajatest lähima kuue kuu jooksul töökoha vahetamist 29 protsenti. 2026. aasta küsitluses hindas 52 protsenti kaubanduse müügi- ja klienditeeninduse valdkonna töötajatest oma majanduslikku toimetulekut halvemaks kui aasta varem.

Madal töötasu mõjutab ka töötaja valmisolekut töökohta vahetada ja lojaalsust tööandja vastu. Kui töötaja lahkub, siis jääb tema töö tegemata, kaupluses tuleb riiulid täita kaupadega, hotellituba koristada ja klient hotelli sisse registreerida. Kui uut inimest kiiresti ei leita, jaguneb töö allesjäänute vahel. Suurenenud töökoormus sama palga eest võib omakorda suurendada allesjäänud töötajate lahkumissoovi.

Miinimumpalga tõstmine suurendab otseselt kõige madalama töötasuga töötajate sissetulekut. Kui töötaja töötasu jääks uuest alammäärast madalamaks, siis tuleb see seaduse kohaselt tõsta vähemalt uue miinimumpalgani. See annab täiskoormusega töötajale suurema sissetuleku ja võib vähendada tema palgavaesuse riski.

Selle vajadust näitavad ka statistikaandmed. 2024. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 7,9 protsenti palgatöötajatest ja 10,1 protsenti hõivatutest. Leibkonna olukord mõjutab toimetulekut veelgi, suhtelises vaesuses elas 44,8 protsenti üheliikmelistest leibkondadest ja 37,9 protsenti leibkondadest, kus üks täiskasvanu kasvatab lapsi.

Seetõttu ei sõltu palgavaesuse risk ainult töötasu suurusest, vaid ka leibkonna suurusest, teiste pereliikmete sissetulekutest, eluasemekuludest ja saadavatest toetustest.

Miinimumpalk ei lahenda küll kõiki inimese toimetulekuprobleeme, kuid see on madalaima palgaga töötaja jaoks oluline kaitse. Maksuvaba tulu ja toetused võivad aidata inimesel hakkama saada, aga ei asenda elamisväärset töötasu.

Eestis lepivad riikliku töötasu alammäära kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit, kelle legitiimsus läbirääkimisteks tuleneb seadusest. 2023. aastal sõlmisid keskliidud ja riik hea tahte kokkuleppe, milles seati sihiks jõuda 2028. aastaks miinimumpalgaga 50 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Järgmise aasta miinimumpalga läbirääkimised algavad sotsiaalpartnerite vahel peagi. Arvesse võetakse muu hulgas Eesti Panga sügisest majandusprognoosi, tööturu olukorda ja teisi majandusnäitajaid. Milliseks kujuneb miinimumpalga tegelik suurus, selgub läbirääkimiste käigus. Läbirääkimiste tulemus puudutab otseselt tuhandeid Eesti töötajaid ja suur osa neist töötab kaubanduses, toitlustuses ja majutussektoris.

Toimeaja: Kaupo Meiel / ERR
Фото: Ивика Аман