Veebruari alguses, 9. veebruaril 2026, toimus Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Euroopa poolaasta ümarlaud, kus arutati Euroopa Liidu liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti riiklike reformi- ja investeerimisettepanekute ning nende rakendamise üle. Üritus tõi kokku töötajate, tööandjate ja kodanikuorganisatsioonide esindajad, kes andsid edasi oma soovid Eesti ja Euroopa Liidu poliitikakujundamisesse. Ametiühingute Keskliidust osalesid mitmed juhatuse liikmed, esimees Kaia Vask ning poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel.
Ümarlaua avas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Riin Saluveer, kes andis ülevaate Euroopa poolaasta struktuurist ja ajakavast. Tema sõnul on Eesti majandusprognoos mõõdukalt positiivne: 2026. aastal oodatakse üle 2% SKP kasvu, inflatsiooni püsimist alla 3% ning samas jätkuvalt suhteliselt kõrget tööpuudust. Samuti rõhutas ta Euroopa Komisjoni 2025. aasta riigipõhiseid soovitusi, mis keskenduvad kaitsevõime tugevdamisele, maksubaasi laiendamisele, taastekava kiirendamisele ja tööturu struktuursete probleemide lahendamisele.
Aruteludes tõusid esile mitmed kitsaskohad. Töötajate hinnangul on probleemiks madalad sissetulekud ja reformid, eriti rohepöörde kontekstis. Toodi välja, et kodanikuühiskonna kaasamine on ebapiisav ning maksupoliitika, nagu näiteks tulumaksu ja käibemaksu tõus – mõjutab madalama sissetulekuga inimesi ebaproportsionaalselt palju. Kriitikat pälvis ka laevandussektorit koormav CO2 kvoodisüsteem, mis võib ohustada töökohti.
Tööandjate esindajad rõhutasid seevastu, et kriitilise tähtsusega on toidujulgeolek ja strateegiliste varude tagamine, samuti kaitsevaldkonna arendamine. Lisaks juhiti tähelepanu haridussüsteemi ja tööturu vajaduste mittevastavusele ning kutseõppe arendamise vajadusele.
Kodanikuühiskonna organisatsioonid juhtisid tähelepanu sotsiaalvaldkonna probleemidele, sealhulgas puuetega inimeste olukorrale. Näiteks peeti automaksu ebaõiglaseks, kuna auto on paljudele puuetega inimestele hädavajalik abivahend. Samuti toodi esile kõrgeid energiakulusid, projektipõhise rahastuse jätkusuutmatust ning puudulikku koostööd riigi ja kodanike vahel.
Olulise teemana käsitleti ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist, kus rõhutati tulemuspõhisuse põhimõtet. Samas jäi osalejate hinnangul ebaselgeks, kuidas tulemusi tegelikult mõõdetakse ning mil viisil tagatakse projektide jätkusuutlikkus pärast rahastuse lõppu.
Riigieelarve ja pikaajalise eelarvepoliitika aruteludes tõstatus küsimus Eesti eelarve jätkusuutlikkusest ning Euroopa Liidu eelarvereeglite mõjust. Toodi esile vajadus tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute rolli, samuti vajadust siduda erinevad poliitikameetmed ja uuringud praktiliste otsustega paremini.
Kokkuvõttes rõhutati ümarlaual, et toiduturvalisus, konkurentsivõime ja sotsiaalne õiglus peavad olema poliitikakujunduse keskmes. Samuti peeti hädavajalikuks kodanikuühiskonna aegsat ja sisulisemat kaasamist otsustusprotsessidesse ning selgema tagasiside andmist ettepanekutega arvestamise kohta. Lisaks tõdeti, et haridusest tööturule liikumine vajab senisest rohkem tähelepanu ning erinevate reformide tegelikku mõju tuleb paremini hinnata.
Üritus näitas selgelt, et kuigi Euroopa semestri raamistik pakub suuna reformideks, sõltub reformide edukus suuresti liikmesriikide võimest tasakaalustada majanduslikke, sotsiaalseid ja regionaalseid vajadusi ning kaasata otsustusprotsessidesse erinevad ühiskonnagrupid.
Info: Euroopa poolaasta, Eesti riigieelarve 2025, Ümarlaua kokkuvõte
Euroopa poolaasta on Euroopa Liidu (EL) iga-aastane majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastuse periood, mille käigus ühtlustavad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika ELis ühiselt kokku lepitud reeglitega. Käesolev periood algas 2025. aasta sügisel Euroopa Komisjoni prioriteetide seadmisega ning lõppeb selle aasta oktoobris, kui liikmesriigid esitavad taas oma eelarvekavad. Seejärel algab kogu protsess uuesti.
Foto: Jaan-Hendrik Toomel
