Reedel, 23. oktoobril Tallinnas toimunud Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaaldialoogi konverentsil arutati, kuidas suurendada töötajate võimalust tööelu puudutavaid otsuseid mõjutada ning suurendada Eesti töötajaskonna kollektiivlepingutega hõlmatust. Keskliidu esimees Kaia Vask rõhutas oma ettekandes, et sisuline arutelu peab algama ennetavalt – ajal, mil lahendused on veel avatud raamatuna tööandja või valitsuse laual.
Kaia Vase sõnul hõlmab sotsiaaldialoog töötajate ja tööandjate esindajate teabevahetust, konsulteerimist ja läbirääkimisi. Riigi osalemisel saab arutada ka lahendusi, mis eeldavad seaduste muutmist või avaliku võimu kohustusi.
Vase arvates on toimiva dialoogi eelduseks sõltumatud ametiühingud ning piisav teave ja aeg töötajate seisukohtade kujundamiseks. Samuti peab olema hiljem selge, kuidas tehtud ettepanekud otsust mõjutasid, milles tööandjaga kokkuleppele jõuti ning milles jäädi eriarvamusele. Sama oluline on, et ametiühingute usaldusisikud saaksid töötajate esindajatena võimaluse ettepanekud oma liikmetega eelnevalt läbi arutada.
Üllar Kallas rääkis kollektiivlepingute laiendatud mõjust kogu valdkonnas
Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esimees Üllar Kallas ütles oma ettekannet esitledes, et ettevõtte kollektiivleping võimaldab töötajatel ühiselt läbi rääkida nii töötasu ja tööaja kui muud töötingimused. Sektorileping aitab tema hinnangul parandada töötajate töötingimusi kogu sektoris ning luua ettevõtetele võrdsemad konkurentsitingimused.
Kallas tõi sektorilepingute takistustena esile laiendamise pika ja keerulise menetluse ning puuduliku järelevalve kokkulepete täitmise üle. Ta pidas vajalikuks võimaldada laiendatud lepingutes kokku leppida ka tööohutus ja muud töötingimuste küsimused. Samuti tegi ta ettepaneku anda riigile õigus nõuda tööjõumakse sisse vähemalt sektorilepingus kokku lepitud töötasu alammäära ulatuses.
Seili Suderi andmetel on Eestis kollektiivlepingutega kaetud 19 protsenti töötajatest
Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja Seili Suder tutvustas kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava aastateks 2025–2027.
Tegevuskava näeb ette kollektiivlepingute andmekogu uuendamise, lepingute laiendamise regulatsiooni ülevaatamise ning teadlikkuse suurendamise kollektiivsetest töösuhetest läbi teavitustegevuse. Kavandatavate muudatuste eesmärk on muu hulgas lihtsustada lepingute laiendamist ja tõhustada nende täitmise järelevalvet. Samuti kaalutakse keskliitude võimalust sõlmida sektorilepinguid valdkondades, kus töötajate ja tööandjate organiseeritus on madal.
Signe Vaks avas sotsiaaldialoogi sisu tööandja vaatenurgast
Riigimetsa Majandamise Keskuse personalijuht Signe Vaks avas sotsiaaldialoogi tööandja vaatenurgast. Tema hinnangul aitab regulaarne koostöö kujundada läbipaistvamaid töötasustamise põhimõtteid, ennetada konflikte ning lahendada töökorralduse ja tööohutuse probleeme. Töötajate kaasamine toetab ka ettevõtete tehnoloogiliste ja majanduslike muutustega kohanemist.
Vaks tõi samas välja, et läbirääkimised nõuavad aega ja ressurssi ning kokkulepped võivad suurendada tööjõukulusid ja piirata juhtimispaindlikkust. Ta rõhutas, et usaldus ei eelda üksmeelt ning partnerlus tähendab vastutust mõlemale poolele. Koostöö kvaliteet tuleb tema hinnangul kõige selgemalt esile keerulistel aegadel.
Konverentsi päevakavas olid ka Operaili ja Kihnu Veeteede juhtumid. Neid tutvustasid Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov ning Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember.
Päeva lõpetava arutelu keskmes oli küsimus, mida teha teisiti, et sotsiaaldialoog Eestis tugevneks. Arutelus osalesid Seili Suder, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ja Kaia Vask. Konverentsi juhtis Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel.
