Ametiühingute majas toimus 2. detsembril miinimumpalga direktiivi konverents „Euroopa alampalk ja ametiühingud “. Ettekannetega esinesid Euroopa Parlamendi liikmed Yana Toom ja Agnes Jongerius, kelle sõnul puhuvad direktiiviga kaasnevad muudatused ametiühingutele tuult tiibadesse.

Eestis tuleb kahe aasta pärast maksta töötajatele inimväärset alampalka – nii on kirjas septembris Euroopa Parlamendis vastu võetud miinimumpalga direktiivis. Seadusaktiga soovitakse vähendada palkade ebavõrdsust ja soodustada töötajate juurdepääsu miinimumpalga kaitsele. Palga piisavuse mõõdupuuks võib olla töötasu ostujõud, riiklik palgatase ja muud näitajad.

Euroopa Liidu miinimumpalga direktiivi raportöör Agnes Jongerius ütles konverentsil, et valitsus on sunnitud tegutsema, ametiühingutega konsulteerima ja näitama Brüsselis ette, mida teha planeeritakse. “Nautige oma mugavamat positsiooni. Valitsus peab nüüd ametiühingutelt küsima, mida teha tuleks,” rõhutas Jongerius oma ettekandes. Lisades, et riigiti on rahva sotsiaalne taust ja ajalugu erinev.

„Iga liikmesriik peaks mõtlema, mis on järgmine loogiline samm. Kahe aastaga loomulikult ei hüppa kollektiivlepingutega 20 protsendilt 80-le. Tuleb ausalt olukorrale otsa vaadata – näha, mis takistab ja olukorda remontida. Tööandjatega peab samuti rohkem rääkima, direktiivi kokku pannes oli palju vastuseisu just neilt. Vaadake ka ringi, mis teistes riikides tehakse, “ soovitas Jongerius.

Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel nentis, et selliste läbirääkimiste osas võiks Eestis kogemus suurem olla. „Täna on Eestis vaid kaks suuremat sektorilepingut – tervishoid ja ühistransport, kahe aastaga ei hüppa me 80% peale. Üks järgmistest sammudest, mida astuda, on lisaressursside paigutamine ametiühingute ja tööandjate haldussuutlikusse. Läbirääkimiste laua taha on võimalik tulla kõigil tööturu osapooltel – tööandjatel läbi Tööandjate Keskliidu ja töötajatel läbi Ametiühingute Keskliidu.”

Uued reeglid hakkavad kehtima kõigile Euroopa Liidu töötajatele.