Ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud juhivad peaministri, Valitsuse  ja Riigikogu liikmete tähelepanu asjaolule, et menetluses oleva töölepingu seaduse eelnõu arvestab eelkõige tööandjate huvidega.

Tasakaalustatud mahus töötajate õiguste kaitse tagamiseks teevad töötajate esindusorganisatsioonid valitsusele ettepaneku peatada töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromissile jõudmiseks.

Ametiühingute arvates on töölepingu seaduse täiendused ja muudatused, millega plaanitakse võtta laialdaselt kasutusele nõndanimetatud muutuvtunnilepingud ja piirata iganädalase puhkeaja kestvust, eelnõus esitatud kujul vastuvõetamatud.  Nimelt peavad seadusemuudatused toetama õiglast töökeskkonda, arvestama Eesti tööjõuturu eripäradega ning kindlustama töötaja kui tööturu nõrgema osapoole igakülgse kaitsega. Kõnesoleva töölepingu seaduse eelnõus on aga tegemist töötaja positsiooni olulise nõrgestamisega tööturul.

Eelnõus välja toodud paindliku töötamise osa sihtgrupiks on haavatavaim osa töötajatest, seega peab seadusesse kirjutatu olema selge ja arusaadav. Töötaja peab ühemõtteliselt mõistma lisatundidega töötamise vabatahtlikkust ning võimalust keelduda paindlikust tööajast ka juhul kui tööandja survestab teda igapäevaselt sel viisil töötama.

Eelnõus kirjeldatud paindliku tööaja kokkulepped ei taga seega töötajatele piisavat kaitset. Näiteks võimalus maksta kuni 7-aastast last kasvatavale töötajale töölepingu alusel töötasu alammäära ka lisatundide tegemisel võib viia väikelapsega vanema ebavõrdse kohtlemiseni ja süvendada seeläbi põhjendamatut palgaerinevust ühes ettevõttes sama tööd tegevate töötajate vahel.

Paindliku tööaja käsitlus menetletavas töölepingu seaduse eelnõus ei taga seega töötajate majanduslikku kindlustatust ning töötajate vabatahtlikkus paindliku töökorraldusega nõustumisel on vaid näiline.

Osalise tööajaga töötava inimese kokkulepitud töötunnid peavad moodustama tööajast suurema osa kui lisatunnid.

Eelnõus olev puhkeaja lühendamine ei arvesta graafikuga töötajate vajadusega välja puhata ning halvendab seeläbi töötajate heaolu, mis võib põhjustada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Lisaks kohtleb selline lähenemine kontoritööd tegevaid ja graafikuga töötajaid ebavõrdselt.

Ametiühingute ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega.

Euroopa Liidu piisava miinumumpalga direktiiviga on Eestile seatud eesmärk tõsta töötajate  kollektiivläbirääkimistega hõlmatus 80 protsendini, kuid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu praegune versioon ei motiveeri tööandjaid sõlmima kollektiivlepinguid senisest suuremas mahus. Jääb küsitavaks, kuidas planeeritakse direktiiviga Eestile pandud kohustusi täita. Seetõttu soovitame seadusandjal kaaluda teisi regulatsioone, mis julgustavad tööandjaid otsima tasakaalu enda ja töötajate vajaduste vahel, rääkides erisused eelnevalt omavahel läbi ning kinnitades kokkulepped kollektiivlepingutega.

Täna on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas ristuvatel arvamustel, mistõttu teevad ühispöördumisele alla kirjutanud ametiühingud ettepaneku seaduse eelnõu menetlemine peatada ning alustada sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks.

Ühispöördumise allkirjastasid: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Õdede Liit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.