Poolteist aastat kestnud töövaidlus Kaspari (nimi muudetud) ning AS A. Le Coq´i vahel on jõudnud positiivse lõpptulemuseni. Nii töövaidluskomisjon, maakohus kui ringkonnakohus otsustasid, et AS A. Le Coq´is komplekteerijana töötanud Kaspari päevapealt lahtilaskmine oli ebaseaduslik ning töötaja kasuks mõisteti välja 8468€, kuhu sisse on arvestatud nii hüvitis ebaseadusliku töölepingu ülesütlemise eest, etteteatamata jätmise tõttu saamata jäänud töö- ja puhkusetasud kui ka Kaspari palgast ebaseaduslikult kinni peetud veatasud.
Riigikohus enam tööandja poolset otsuse edasikaebamist menetlusse ei võtnud. Eesti Ametiühingute Keskliidu juristi Nelli Loometsa sõnul oli kohe alguses selge, et tööandja on käitunud valesti ning võrreldes tavapärase kohtupraktikaga jõudis see protsess üsna kiiresti positiivse tulemuseni.
A. le Coq nimetas lepingu lõpetamise põhjuseks „usalduse kaotust“, mis tunnistati õigustühiseks nii töövaidluskomisjonis, maakohtus kui ringkonnakohtus
26. jaanuaril 2015. a lõpetas AS A. Le Coq päevapealt ja ilma ette teatamiseta töösuhte Kaspariga, kes oli seal 9,5 aastat töötanud komplekteerijana. Lepingu lõpetamise põhjuseks nimetas tööandja “usalduse kaotust”, mis osutus õigustühiseks nii töövaidluskomisjonis, maakohohtus ja ringkonnakohtus.
Teema algas 2014. aasta novembris, mil tööandja tuli ühel koosolekul välja mõttega tõsta taaskord (juba mitmeid aastaid järjest) komplekteerijate veahinda ehk kui tellimuse komplekteerimisel läheb midagi valesti, siis komplekteerija peab selle ise oma palgast kinni maksma. Kaspari sõnul oli see komplekteerijatele vastumeelt ning ta hakkas asja uurima. „Käisin Tööinspektsiooni juristi jutul, et teada saada, kas selline asi on üldse seaduslik? Saingi teada, et ei ole,“ meenutab Kaspar esimest sammu. „Tegin selle kohta tööandjale komplekteerijate nimel ka ametliku kirja, millele saime vastuse peale korduvaid e-maile alles 2015. jaanuaris vahetult enne minu töölepingu lõpetamist. Lõpptulemus oli see, et jaanuaris toimunud koosolekul tutvustati meile 1. märtsil 2015 käiku mineva uuendatud palgasüsteemi mudelit. Uue palgasüsteemi järgi oleks suurendatud veatasude hinda ja seega oleks palgast maha arvatud veelgi suuremaid summasid.” Kaspari sõnul ütles A. Le Coq, et uue süsteemiga mittenõustumise korral tehakse seaduse järgi töölepingu lõpetamine.
Seejärel jõudis töötajate ja tööandja vaheline pinge haripunkti. „26. jaanuaril, mõned päevad peale viimast koosolekut läksin öisesse vahetusse tööle, kus mulle ootamatult anti töölepingu erakorralise ülesütlemise paber. Ma ei olnud seal seisvaga kindlasti nõus ja ei kirjutanud alla. Mul kästi asjad garderoobist ära tuua ja öeldi et täna ma tööle enam ei tohi tulla. Olin A. Le Coq´i lojaalne töötaja 9.5 aastat, mul ei olnud ühtegi käskkirja ning mulle polnud keegi kunagi ühtegi pretensiooni esitanud ja niimoodi päevapealt tööleping lõpetada…“on Kaspar senini šokis. “Tol hetkel oli mu noorem poeg kuue kuune ning vanem kahe aastane ja hetkega sissetulek kaotada oli päris hirmus.“
A. Le Coq lõpetas lepingu ebaseaduslikult, see on tänaseks selge ja tõestatud. Kaspar ise arvab, et tööleping lõpetati, sest ta oli muutunud tööandjale häirivaks ja segavaks faktoriks. “Mina püüdsin seista komplekteerijate õiguste eest, eesmärgiga parandada töökorraldust, palgasüsteemi ja juhtida tähelepanu vigadele. Ju aga oli vaja kedagi hoiatuseks, et näidata, mis juhtub kui uutele tingimustele alla ei kirjutata…” arutleb Kaspar töölepingu lõpetamise päris põhjuse üle.
Töölepingu lõpetamisel on töötajal 30 päeva aega vaidlustamiseks
Kaspar kuulub Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingusse ning kõik ametiühingu liikmed saavad vajadusel pöörduda oma ametiühingusse juristi abi saamiseks, nt töölepingu ülevaatamiseks enne selle sõlmimist, vajadusel ka kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumiseks. „Kui tööleping on lõpetatud, siis on töötajal aega 30 päeva selle vaidlustamiseks, seega peab suhteliselt kiiresti tegutsema. Jurist peab oskama nõuet esitada ning meie alati seisame töötaja huvide eest. Inimesed ei peagi teadma kõiki juriidilisi nüansse ja selles osas olemegi meie abiks,“ selgitab Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets. Kui inimene ametiühingusse ei kuulu, siis tuleb tal endal leida esindaja (näiteks advokaadibüroost), kes tavaliselt osutab teenust tunnitasu alusel. Ametiühingu liikmed tasuvad liikmemaksu ja üldjuhul ametiühing kannab töövaidluse kulud.
Nelli on juristina töötanud viimased 24 aastat, millest seitse on ta Eesti Ametiühingute Keskliidus spetsialiseerunud just tööõigusele. „Praktika näitab, et inimesed üldiselt ei julge või ei oska oma õiguste eest seista. Sellised inimesed nagu Kaspar on pigem erand kui reegel, kahjuks. Ühest küljest on sõna „kohus“ ehmatav, ei julgeta vaidlema minna. Teisalt, Eesti tööturg on väike, tööandjad suhtlevad omavahel. Töö kaotamine usalduse kaotuse tõttu on emotsionaalselt kurnav ning valeotsuse moraalset kahju ei kompenseerita.“
Kasparil on lõpp hea, kõik hea, aga mis saab teistest ebaõiglaselt koheldud töötajatest?
Kaspar on enda sõnul väga rahul, et ta selle tee ette võttis. Tänaseks on kohtuvaidlus lõppenud, hüvitised kätte saadud ning uus töögi olemas. “Eelkõige tänan abi eest Nellli Loometsa, kes põhimõtteliselt ainuisikuliselt seljatas suurettevõtte. Ja loomulikult ka Elle Pütseppa ametiühingust, kes ka mind nõu ja jõuga toetas kogu selle raske aja. Ilma ametiühingu abita oleks asi kindlasti kordades raskem olnud,” on Kaspar äärmiselt tänulik.
Lõpp hea, kõik hea. Küll aga on Kasparil kahju, et teised komplekteerijad allusid A. Le Coqi survele. Kaspar tunnistab isegi, et tema käitumine on pigem erand kui reegel ja üldiselt ei julge töötajad tööandja ebaõiglase käitumise vastu astuda.
Lugu ilmus Delfi Kasulik portaalis 9.12.16
