Miks on Töötukassa tähelepanu keskmesse sattunud just pikaaegselt töötuna arvel olnud vanemaealised inimesed ning kas uus palgatoetus võib muuta tööandjate suhtumist nende värbamisse, uuris ajaleht „MK-Estonia“.
Alates 1. juulist lisandusid nende sihtrühmade hulka, kelle töölevõtmise eest on võimalik riigilt toetust küsida, 55-aastased ja vanemad töötud. Töötukassa hüvitab tööandjale kuue kuu jooksul 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär ehk kuni 946 eurot bruto. Näiteks juhul, kui töötaja palk on 1200 eurot kuus, võib tööandja saada hüvitist 600 eurot.
Toetust ei saa siiski küsida iga sellesse vanuserühma kuuluva tööotsija eest. Töötu peab olema pikaaegne Töötukassa klient ehk töötuna arvel olnud vähemalt 365 päeva viimase 450 päeva jooksul või kuuluma kõrge töötuse riskiga vanuserühma.
Riik soovib palgameetmega aidata inimesi, kelle tööturule naasmine on pärast töö kaotamist raskendatud. Kuid kas see tähendab ka seda, et vanus ise on uue töökoha leidmisel takistuseks?
Palgatoetus aitab ilmselt tööd leida vaid üksikutel
Töötukassa teenuste osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul põhineb otsus (lisada 55-aastased ja vanemad töötud palgatoetuse saajate hulka) tööturu statistikal. Nende töötuna arvel olemise aeg kestab keskmiselt kauem kui noorematel inimestel. Töötukassa 2025. aasta maikuu statistika järgi oli 54% neist töötud olnud kauem kui pool aastat, samas kui alla 55-aastaste hulgas oli see näitaja 43%.
Olukord võib näida vastuoluline. Tööandjad räägivad pidevalt tööjõupuudusest ning samal ajal kehtestab riik eraldi toetuse vanemaealiste palkamiseks.
TalTechi majandusanalüüsi programmi juhi Heili Hein-Sula hinnangul võivad tööjõupuudus ja töötus siiski eksisteerida korraga. Ettevõtetel võib näiteks puudu olla teatud kvalifikatsiooni ja tehniliste oskustega töötajaid, kuid osa töötutest nendele nõuetele ei vasta. Ometi ei maksa spetsialisti sõnul uuele toetusmeetmele liiga suuri ootusi panna.
„Toetus võib küll aidata mõnel vanemaealisel tööd leida, kuid laialdast mõju tööhõivele pole sellel teistes riikides olnud. Esiteks oleksid tööandjad need töötud tõenäoliselt niigi värvanud ning teiseks eelistati toetusõigusega töötut neile, kelle eest toetust küsida ei saanud,” nimetas Hein-Sula vähese mõju põhjuseid.
Stereotüüpne suhtumine vanemaealistesse on tööturul endiselt probleemiks
Võrdõigusvolinik Christian Veske sõnul on vanuselist diskrimineerimist keeruline ära tunda, sest sageli tajuvad inimesed tööandja otsust tavapärase kandideerimise tulemusena. Tööandjad ütlevad harva otse välja, et mittepalkamise põhjuseks on inimese vanus.
Voliniku kantseleisse laekus mullu 280 pöördumist. Neist 15 juhul kurtsid inimesed võimaliku vanuselise diskrimineerimise üle ning 11 pöördumist puudutas töölevõtmist ja olukorda tööturul. Veske arvates on need juhtumid arvatavasti siiski vaid jäämäe tipp.
„Tavaliselt viidatakse teise kandidaadi paremale sobivusele kollektiiviga, isikuomadustele või muudele asjaoludele. Ometi võivad sellised otsused mõnikord põhineda stereotüüpidel. Näiteks arvatakse, et nooremad kandidaadid õpivad kiiremini ja valdavad paremini digioskusi. Tegelikult sõltuvad kõik oskused konkreetsest inimesest, mitte tema sünniaastast,“ märgib võrdõigusvolinik.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask rõhutab, et kui töölevõtmisel hinnatakse inimest sünniaasta, mitte tema oskuste ja töötulemuste järgi, kaotavad kõik osapooled: inimene, kes ei saa oma teadmisi ja kogemusi rakendada; tööandja, kes jääb ilma vastutustundlikust ja kogenud töötajast; ning ühiskond, kes ei saa kasu väärtusliku tööpotentsiaali kasutamisest. Ja seda olukorras, kus tööealiste inimeste arv pidevalt väheneb.
Tänane üle 55-aastane inimene on parimas tööeas
Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige Merike Kim leiab, et ühiskondlik arutelu keskendub liiga sageli vanemaealiste töötajate puudustele, kuigi palju olulisem oleks rääkida nende tugevustest.
„Üle 55-aastane inimene soovib töötada. Ta on lapsed suureks kasvatanud ja tahab nüüd lõpuks oma elu elada,“ ütleb Kim. Tema sõnul alahindavad tööandjad sageli kogemust ja teadmisi, mida vanemaealised töötajad kollektiivi toovad.
Kaia Vase sõnul tuleb arvestada ka ohuga, et inimene võetakse tööle üksnes toetuse maksmise ajaks. „On olemas risk, et tööandja võtab inimese tööle toetuse kehtivuse ajaks, kuid ei jätka töösuhet maksete lõppedes,” märkis Vask.
Liina Võsaste sõnul hinnatakse meetme tulemuslikkust lisaks töölevõtmiste arvule ka selle järgi, kui kaua inimesed pärast toetusperioodi lõppu tööl püsivad. Lisaks on ette nähtud kontrollimehhanismid. Kui toetuse kasutamise tingimusi rikutakse, võidakse selle maksmine lõpetada ning juba välja makstud raha tagasi nõuda.
KOMMENTAARID
Kaire Tero, Maxima Eesti personalijuht
Maximas moodustavad üle 55-aastased töötajad peaaegu kolmandiku kollektiivist. Kogenud töötajad toovad kaasa teadmised, arenenud suhtlemisoskuse, küpsuse ja vastutustunde. Väga sageli aitavad just nemad hoida meeskonnas tasakaalu ning on eeskujuks professionaalses suhtumises töösse.
Palgatoetus on meeldiv lisavõimalus ja kasutame seda kindlasti. Kuid iseenesest ei muuda see meie värbamispõhimõtteid.
Mariann Luhaoja, Omniva personalijuht
Omnivas töötavad eri vanuses inimesed, kellel on erinev kogemus ja elukäik – me peame seda ettevõtte üheks tugevuseks. Üle 55-aastased töötajad mängivad meie organisatsioonis olulist rolli. Paljudel neist on suur erialane kogemus, nad tunnevad hästi kohalikke kogukondi ja klientide vajadusi ning tagavad igapäevatööks vajaliku stabiilsuse.
Palgatoetus võib olla kasulik lisameede, kui see aitab vanemaealistel inimestel kiiremini tööturule tagasi pöörduda. Kuid ükski toetus ei asenda kvaliteetset värbamist, uute töötajate sisseelamise toetamist ega soodsa töökeskkonna loomist.
Autor: Vita Zhukova
Refereeritud ajalehest “MK-Estonia”
