Rahvusvahelisel tööõnnetuses hukkunute mälestuspäeval tuletab Eesti Ametiühingute Keskliit meelde, et iga töötaja peab saama teha tööd tingimustes, mis ei kahjusta tema tervist ega elu. Kliimamuutused on toonud töökohtadele uued ohud. Kuumastress on muutumas üha tõsisemaks töötervishoiu ja -ohutuse riskiks, kuid Eesti oludes tuleb arvestada ka äärmusliku külmaga.
Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni andmetel on viimase 20 aastaga Euroopa Liidus kasvanud 60 protsenti nende töötajate arv, kes puutuvad töö ajal kokku kuumalainetega. Kuumusega seotud tööõnnetustes hukkunute arv on alates 2000. aastast suurenenud 42 protsenti. Uuringud näitavad, et üle 30-kraadise temperatuuri korral kasvab tööõnnetuste risk viis kuni seitse protsenti ning üle 38 kraadi juures 10 kuni 15 protsenti.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask rõhutab, et tööohutus ei tohi jääda üksnes tööandja hea tahte küsimuseks. “Igal töötajal peab olema õigus ohututele ja tervist säästvatele töötingimustele. Kui kuumus, külm või muu töökeskkonna ohutegur seab tervise ohtu, peab töötaja saama sellest oma ülemusele rääkida, nõuda kiireid lahendust ja äärmuslikul juhul töö katkestada,” ütleb Vask.
Eestis registreeriti Tööinspektsiooni aastaraamat 2025 järgi 3327 tööõnnetust, neist seitse lõppes surmaga. Tööinspektsioon on juhtinud tähelepanu ka sellele, et majandussurve ajal kiputakse vahel kokku hoidma just tööohutuse arvelt. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui juhendamine, väljaõpe ja ohutusteavitus jäävad tegemata või tehakse vaid näiliselt.
Kuumus ei ohusta üksnes välitöötajaid. Kõrgest temperatuurist võivad olla mõjutatud põllumajandustöötajad, ehitajad ja teetöölised, aga ka inimesed, kes töötavad halvasti ventileeritud siseruumides. Kuumus võib põhjustada nii kurnatust, päikesepistet kui eluohtlikku kuumarabandust. Seetõttu kutsuvad ametiühingud tööandjaid üles parandama kuuma ilmaga ventilatsiooni ja jahutust ning vältima tööd päeva kõige kuumemal ajal. Samas võimaldades inimestele ka rohkem puhkepause ning tagades töötajatele piisava joogivee.
Eestis tuleb tööohutuses arvestada ka külmaga. Tööinspektsioon kirjeldas ka juhtumit, kus töökeskkond oli nii külm, et seade lakkas töötamast, kuid töötajad pidid jätkama tööd taluvuse piiri ületavates tingimustes.
Ametiühingute hinnangul on sellistes olukordades eriti tähtis töötajate ühtekuuluvus. Üksik töötaja ei pruugi julgeda ohtlikest tingimustest rääkida. Usaldusisik saab aga probleemi tööandjaga tõstatada, nõuda riskianalüüsi uuendamist, jälgida ohutusmeetmete täitmist ning kirjutada tööohutuse tingimused kollektiivlepingusse.
Rahvusvahelisel töötajate mälestuspäeval rõhutavad ametiühingud, et tööohutus ei tähenda ainult kiivrit, juhendit või allkirja riskianalüüsil. See tähendab eelkõige töötaja õigust minna pärast tööpäeva tervena koju.
