Eesti on ainulaadses olukorras, kus parem- ja vasakpoolsed erakonnad on leivad ühte kappi pannud. President Alar Karis sõnas 17. aprillil uut valitsust ametisse nimetades, et Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide leppes on kokku saanud kolme erinäolise erakonna mõtted.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul on ametiühingu rolliks ühiskonnas sotsiaalse õigluse edendamine. „Töötajate õigused, töötingimused ja -keskkond, miinimumpalk – mu laual on igapäevaselt töötajate ja tööturu teemad. Kui Põhjamaades on tugevad ametiühingud sotsiaal-majandusliku maastiku lahutamatu osa, siis Eestis liigume samas suunas aeglasemalt.“ Selleks, et lisada tempot ja saavutada piisav kiirus, on Ametiühingute Keskliit Toomeli ütlust mööda edastanud uuele valitsusele 11 poliitsoovi Eesti töötajatelt.
Eesti töötajate olulisemad soovid puudutavad haiguspäevi, tööturgu ja tulumaksuvaba miinimumi
Täna ajutisena kuni juuni lõpuni kehtiv regulatsioon esimeste haiguspäevade hüvitamise osas tuleb töötajate arvates muuta alaliseks. Esimeste haiguspäevade hüvitamine peab jätkuma.
Eestis tuleb tagada riikliku tervishoiu jätkusuutlikkus ning mitte teravdada konkurentsi era- ja avaliku tervishoiuteenuse vahel. Enne erameditsiini suurema hulga ettevõtete raha suunamist tuleb tagada Tervisekassa eelarve jätkusuutlikkus. Laiendada võiks maksuvabastuse alla kuuluvate riiklikult pakutavate tasuliste teenuste valikut, ettevaatlikum olla aga maksuvaba kvartaalse tervise- ja sporditoetuse piirmäära tõstmisega. Töötajad soovivad läbirääkimiste jätkamist tööandjatele tehtud tervisekulutuste maksuvabastuse osas.
Tööturgu puudutava regulatsiooni loomise ja muutmise jätkamine kolmepoolse sotsiaaldialoogi formaadis valitsuse, ametiühingute ja tööandjatega. Nii nagu äsja ametisse nimetatud koalitsioonivalitsus püüdleb läbi kompromisside paindlikult Eesti rahva parimaks hüvanguks langetatud otsuste poole, sünnib kolmepoolses sotsiaaldialoogis osapooltele sobivaim ühisosa.
Sektoritaseme laiendatud kollektiivlepinguga kokku lepitavate palgamiinimumide eiramise vähendamine maksudega. Seadust tuleb muuta nii, et Maksuametil tekiks õigus nõuda tööandjalt maksu kohustusliku töötasumiinimumi ulatuses, mitte reaalse (väiksema) väljamakse pealt. Seda juhul, kui ta on maksnud ebaseaduslikult väiksemat töötasu. Sellest muudatusest võidavad ausad tööandjad, töötajad ja riik; kaotavad aga vaid ebaausad tööandjad.
Palgatöötajate tulumaksuvaba miinimum tuleb tõsta samale tasemele pensionäride tulumaksu vabastusega, et tagada inimeste võrdne kohtlemine. Tööl käivad inimesed soovivad tulumaksuvaba miinimumi ühtlustamist.