Töötajaid esindava organisatsioonina näeme probleemi eelkõige töövaidluskomisjonidele esitatavate avalduste madalas kvaliteedis. Avalduste kvaliteedi tõstmiseks tuleks tagada menetlusosalistele tõlgi teenus ja mingis ulatuses ka juriidiline abi avalduste koostamisel. Eesti Ametiühingute Keskliit on varasemalt toetanud Sotsiaalministeeriumi poolt pakutud erinevatest lahendustest varianti, mille kohaselt luuakse erikohtuna töökohus, kus säiliks kiire, odav ja lihtne menetlus.
Töötajaid esindava organisatsioonina näeme probleemi eelkõige töövaidluskomisjonidele esitatavate avalduste madalas kvaliteedis. See on tingitud osaliselt töölepingu seaduse keerulisest sõnastusest, millest on kohati ka juristidel raske aru saada. Kindlasti on tingitud ka töötajate madalast teadlikkusest. Töötaja, kes ei suuda formuleerida oma nõudeid avalduses töövaidluskomisjonile, ei suuda kindlasti koostada ka hagiavaldust kohtu nõudmisel. Palju töövaidlusi jääb menetlusse võtmata ainuüksi seetõttu, et töötajad ei oska puudustega avalduses või hagiavalduses puudusi kõrvaldada.
Analüüsis pakutud veebirakendus võib mingil määral kaasa aidata avalduste kvaliteedi paranemisele, kuid ei pruugi olukorda lahendada. Ka praegu on olemas töövaidluskomisjonidesse pöördumiseks avalduse vorm, kuid töötajad ei oska seda täita. Eriti keerulises olukorras on töötajad, kes eesti keelt ei valda ning peavad esitama avalduse ja kõik lisadokumendid eesti keeles. Avalduste kvaliteedi tõstmiseks tuleks tagada menetlusosalistele tõlgi teenus ja mingis ulatuses ka juriidiline abi avalduste koostamisel.
Probleemiks on ka töövaidluste nö neljaastmeline lahendamine, sest töökohtu otsus asendaks töövaidluskomisjonide ja maakohtu otsust ning lõpliku lahendi saaks kiiremini. Praegu kehtiv töövaidluskomisjonide vaidluste uuesti läbivaatamine maakohtus on töötajatele arusaamatu ja koormav. Enamikel juhtudel peab töötaja esitama hagiavalduse, kuigi ta on töövaidluskomisjoni otsusega rahul. Maakohtus algab vaidlus otsast peale, kuid ainult edasikaevatavas osas. Samas ei ole töövaidluskomisjonide otsuse puhul justkui edasikaebamist ja toimub vaidluse uuesti läbivaatamine.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et Ametiühingute Keskliit on varasemalt toetanud Sotsiaalministeeriumi poolt pakutud lahendustest varianti, mille kohaselt luuakse erikohtuna kiire, odava ja lihtsa menetlusega töökohus, kus säiliks. Töökohtus peaksid jätkama vaidluste lahendajana töövaidluskomisjonide juhatajad, kaasates nii tööandjate kui ka töötajate esindajad. Töökohus võiks lahendada ka tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud kahju hüvitamise nõuet, mida praegu töövaidluskomisjonid ei lahenda. Olukorras, kus Eestis puudub tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus, on töötajad, kes peavad kohtus tõendama tööandja süüd neile tekitatud terviskahjustuse või kutsehaiguse osas, väga ebavõrdses positsioonis.
Kui luua olemasolevate töövaidluskomisjonide asemel kohtu tööõiguse osakond, mis lahendaks samu vaidlusi, mis praegu TvLS järgi kuulub töövaidluskomisjonide pädevusse, siis on ilma konkreetsete eelnõudeta raske hinnata, kas see töötajate vaatest muudaks olemasolevat olukorda lihtsamaks. Näeme, et ka siis ei ole töötajad ja tööandjad suutelised oma nõudeid korrektselt esitama ning tõenäoliselt kasvaks vaidluste lahendamisele kuluv aeg. Seega ei oleks töövaidluse lahendamine enam kiire ega odav.
Kui erimenetlusnormidega töökohtu loomist ei peeta otstarbekaks, siis ei pea me õigeks toimivat töövaidluskomisjonide süsteemi lõhkuda ja leiame, et oleks mõistlik säilitada olemasolev töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonides.
Töövaidluse lahendamise seadus tuleks aga avada muudatuseteks, lahendada töövaidluskomisjonide sõltumatuse küsimus ning laiendada töövaidluskomisjoni juhataja pädevust. Kaaluda võiks ka kohtus eelmenetlusega sarnase menetluse lisamist ja töövaidluskomisjonide otsustele edasikaebamise õiguse andmist otse ringkonnakohtusse.
