Viimastel aastatel on Eestis palgakasv ületanud inflatsiooni, kuid sel aastal on olukord teine. Töötasu tõus ei kata enam ülikiirest hinnakasvust tingitud palga ostujõu vähenemist. Perede ostujõud kahaneb ja endale lubatakse üha vähem asju, hobisid ja meelelahutust. Nii läksid sel aastal ametiühingud 12. augustil Arvamusfestivalile, et koos kuulajatega Tööelu alal toimetuleku üle arutada. Oma mõtteid jagasid Tallinna Ülikooli riigiteaduste professor Anu Toots, Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber ja pikaaegne ametiühingujuht Peep Peterson. Modereeris Ivika Aman Ametiühingute Keskliidust.
Faktid on kõnekad:
• Eestis oli viimase pooleteise aasta hinnatõus Statistikaameti andmetel 23%, keskmine brutopalk kerkis I kv 13% kõrgemaks (1741 eurot) kui aasta varem ning mediaanpalk kasvas lausa 15%, 1424 euroni. Ometi said inimesed I kv oma palga eest tarbida 3% vähem kui aasta tagasi.
• Eesti Konjunktuuriinstituudi toidukorv kallines juunis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 22% ja oli kõige kallim juunikuu ostukorv alates 1992. aastast. Samal ajal arvas 54% peredest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuuga halvenenud.
• Eestis elab ligi 178 000 tõrjutud inimest, kelle seas on nt madalapalgalised lahutatud inimesed, madala haridustasemega erivajadusega elanikud või tarbijad, kellele ei anta laenu. Nende osakaal 18-74aastaste seas on Eestis 19%, Leedus 20% ja Lätis 28%. Majanduslikult ebasoodsas olukorras on 135 000 Eestimaa inimest ja 219 000 on saanud eitava otsuse laenusoovile.
Panelistid tõdesid, et Eesti on majanduslikult heal järjel
Koguni 54% elanikest suudab palgast säästa. Samas leiti, et astmelise tulumaksu kehtestamisega maksaksid suurema sissetulekuga inimesed senisest enam ja kuigi neile jääks vähem raha kätte, väheneks sissetulekute lõhe ja jõukus jaotuks ühiskonnas võrdsemalt.
Üldist heaolu tõstaks ühtlasemad toetused. Täna ei küündi Eestis toimetulekutoetus isegi vaesusmiinimumini. Samas on paljulapseliste toetamine tõusnud tasemeni, kus osa vanemaid on piisava sissetuleku tõttu loobunud töötamisest. Lihtsaim viis sissetulekute suurendamiseks on aga enda oskuste täiendamine ja haridustaseme tõstmine.
Ametiühingutega on täna Eestis liitunud töötajaskonnast kui 10%, aga suur osa neist tegutseb tugeva sektoripõhise kollektiivleppe traditsiooniga valdkondades (tervishoid, transport jne) ning neis sektorites on töötajate õigused kaitstud ja tingimused töötajasõbralikud. Seetõttu peaks Eesti püüdlema sarnaselt jõukate riikidega tööturu vähemalt 80% kollektiivlepingutega kaetuse poole, mis tagaks head töötingimused töötajatele ja piisava palgataseme ära elamiseks.
Foto: Maria Jeskova
