Valitsuse plaan tuua Eestisse kordades rohkem välistööjõudu soosib ametiühingute hinnangul olukorda, kus ettevõtted eelistavad madalama palga ja kehvemate tingimustega nõustuvaid võõrtöölisi.

Kui seni on Eestisse rändekvoodiga lubatud aastas kuni 1300 töötajat kolmandatest riikidest, siis nüüd liigutakse edasi plaaniga, mis lubaks neid siia kuni 3600. Ja kui seni tuli võõrtööjõule tasuda vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist palka, siis edaspidi kaalutakse seda teha sektori keskmise palga alusel, mis on kohati palju madalam.

Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask ütles, et nii loodab riik säilitada suhtumist, et Eesti on odava tööjõu riik.

“Kui me võtame ka muud asjad, mis praegu menetluses on, kaasaarvatud paindlik tööaeg, võib tekkida olukord, kus pakutakse Eesti töötajale paindliku tööaja lepingut, ja kui Eesti töötaja seda vastu ei võta, siis me toome välistööjõudu, kes on nõus halvematel tingimustel töötama, vähem palka saama ja sellega hoitakse tööjõukulusid madalal. See ei ole tegelikult see, mis tagaks Eesti arengu, inimestele elamisväärse tasu ja majanduskasvu,” rääkis Vask.