Eesti Ametiühingute Keskliit peab piisavaks miinimumpalgaks 60% Eesti mediaanpalgast või 50% riigi keskmisest palgast.

Liina Carr Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonist nimetas Ametiühingute Keskliidu konverentsil „Räägime palgast“ hulga argumente piisava miinimumpalga poolt. Toon neist mõned siin välja.

Piisav miinimumpalk 60% mediaanpalgast ja 50% riigi keskmisest palgast ei vähenda tööhõivet ega mõjuta ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab olemasolevate töötajate hoidmist ja uute töötajate värbamist ning suurendab maksutulu.

Piisav alampalk vähendab soolist palgalõhet ja kulu tööturutoetustele

Miinimumpalk on osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikast, kaitstes töötajaid põhjendamatult madalate palkade eest. Sellega saab tagada töötajatele õiglase osa ettevõtte tulust, suurendades nii ühiskonna võrdsust ja vähendades palgavaesust.

Kõrgem miinimumpalk soodustab majanduskasvu, motiveerib tööandjaid innovaatilisi lahendusi otsima ning rutiinseid lihttöid tehnoloogiaga asendama.

Majanduslikult kehvasti toimetulevad töötajad, kes üldjuhul asetsevad palgataseme madalamas osas, on tööotsinguil aktiivsemad kui piisava sissetulekuga inimesed. Väga halvasti toimetulevatest töötajatest otsib aga lausa 30 protsenti igapäevaselt uut töökohta. Seega on miinimumpalga piisavale tasemele tõstmine kasulik nii riigile, tööandjatele kui ametiühingutele. Nii on mõistetav, et ametiühingutel on suur soov sõlmida Eestis üha enam sektoriüleseid kollektiivleppeid, mis laienevad kogu valdkonna töötajaskonnale.

Enda õigusi väärtustav töötaja on ametiühingu liige

Kutsume siinkohal töötajaid teadvustama endale kasu, mida nad saavad ametiühingu liikmeks astumisest ja ühiselt miinimumpalga ning muude hüvede (nt tasuta juristi teenus) eest seismisest. Pealegi on miinimumpalga mõju laialdasem kui alampalka teeniva inimese veidi paksem rahakott. Selle tõstmine survestab koheselt ka alampalgast kõrgemal asetsevaid palku ja soodustab riigi maksutulu laekumist.

Võib ju spekuleerida teemal, et järsk miinimumpalga tõstmine soodustab väljaspool Tartut ja Tallinna, eriti maapiirkondades, töökohtade kadumist. Kuid nagu ütleb ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel, sellist ohtu pole. „Palgad poevad ümbrikust välja ning lõpuks saame teada, millises suurusjärgus tegelikult maapiirkondades töötasu makstakse. Palga muutuvad läbipaistvaks ja reaalselt võrreldavaks.“