Töötukassa nõukogu soovis 2028. aastal töötuskindlustuse maksemäära langetada. Rahandusministeerium oli vastu, sest nägi kümnete miljonite ulatuses puudujääki. Seetõttu ei pea ministeerium maksemäära langetamist põhjendatuks, kuna ei taha nõrgestada reserve.
Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse järgmiseks aastaks samaks, kuid langetada maksemäära 2028. aastast. Rahandusministeerium pole viimasega nõus.
Töötukassa nõukogu ettepaneku järgi oleks maksemäär 2027. aastal endiselt 2,4 protsenti, millest 1,6 protsenti tasub töötaja ja 0,8 protsenti tööandja. Tulenevalt töötukassa tõhusast tööst ja tööturu soodsast prognoosist tegi nõukogu valitsusele ettepaneku langetada 2028.–2030. aastaks määr 2,1 protsendile (1,4 protsenti töötaja ja 0,7 protsenti tööandja osa).
«Praegune töötukassa finantsseis ja reservide hulk annavad kinnitust, et meil on piisavalt varu ka keerulisematel aegadel jätkusuutlikult tegutsemiseks. Kaalusime ka maksemäära alandamist juba 2027. aastast,» ütles töötukassa nõukogu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask. «Käesoleval aastal jõustunud töötuskindlustuse reformist tulenevad lisakulud koos maksemäära võimaliku alandamisega ei võimaldanud meil koostada positiivset eelarvet. Seetõttu pidasime põhjendatuks lükata maksemäära alandamine 2028. aastasse.»
Rahandusministeerium pole aga töötukassa ettepanekuga päri. «Ettepaneku järgi väheneks töötuskindlustusmaksete laekumine aastatel 2028–2030 ligikaudu 48–52 miljoni euro võrra aastas. See ületab töötukassa prognoositud aastase ülejäägi ning tooks kaasa olukorra, kus töötuskindlustussüsteemi eelarve oleks kogu kõnealuse perioodi vältel puudujäägis. Rahandusministeeriumi hinnangul peab keskpikas vaates puudujäägis eelarve kavandamiseks olema selge ja kaalukalt põhjendatud vajadus. Käesoleval juhul sellist vajadust ei nähtu,» sedastas rahandusministeerium.
Ministeerium põhjendas keeldumist väitega, et olemuselt on töötuskindlustus vastutsükliline süsteem, kus süsteemi kulud suurenevad majanduslanguse ja töötuse kasvu tingimustes ning vähenevad soodsama majanduskeskkonna korral.
«Järgmiste aastate tööturu väljavaade on eeldatavalt soodne ning töötuskindlustushüvitiste pikendamise mehhanism näeb ette tavapärase hüvitise kestuse taastumise. Sellises olukorras on põhjendatud reservide säilitamine ja süsteemi finantspositsiooni tugevdamine, mitte jooksvate tulude vähendamine. Maksumäära langetamine ajal, mil tööturu olukord on hea, muudaks süsteemi vähem vastupidavaks võimalikele tulevastele negatiivsetele šokkidele,» leidis rahandusministeerium.
Ka muudatuse vahetu mõju maksumaksjatele oleks ministeeriumi hinnangul piiratud. Keskmise palga puhul suureneks töötaja netosissetulek ligikaudu 3,3 euro võrra kuus.
Eeltoodust tulenevalt leidiski rahandusministeerium, et puudub piisav põhjendus töötuskindlustusmakse määra vähendamiseks alates 2028. aastast.
Töötuskindlustussüsteem hakkas Eestis toimima 2002. aastal. Kõige kõrgem oli töötuskindlustusmakse määr aastatel 2009–2012, kui see oli kokku 4,2 protsenti: töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Alates 2015. aastast on töötuskindlustusmakse määr olnud 2,4 protsenti.
Autor: Sander Silm, majandusajakirjanik (PM)
Foto: Arvo Meeks
