Kutseliidu hinnangul ei saa läbirääkimisi taandada üksnes arstide palgale. Kvaliteetne ja ohutu ravi sünnib kogu ravimeeskonna koostöös, kuhu kuuluvad lisaks arstidele õed, hooldustöötajad, bioanalüütikud, radioloogiatehnikud, füsioterapeudid ja paljud teised spetsialistid.
„Kui räägime ainult arstide palgast, jääb suur osa ravimeeskonnast pildilt välja. Patsiendi jaoks on aga oluline, et kogu meeskond oleks olemas – piisavalt puhanud, erialaselt pädev ja motiveeritud Eestis töötama,“ ütles Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.
Palgatõus peab arvestama ametite erinevat olukorda
Kutseliit peab vajalikuks, et palgatõusu eesmärgid arvestaksid eri ametite tööjõupuuduse, vastutuse, kvalifikatsiooninõuete ja senise palgatasemega. Seetõttu ei pruugi ühetaoline palgatõus kõigile ametirühmadele olla õiglane ega aidata lahendada kõige teravamaid tööjõuprobleeme.
Eraldi tähelepanu vajavad hooldustöötajad. Kutseliidu hinnangul peab kutse omandanud hooldustöötaja kvalifikatsioon väljenduma ka kõrgemas töötasus. See tunnustaks töötaja erialaseid teadmisi ja vastutust ning motiveeriks inimesi kutset omandama.
„Hariduse omandamine peab töötaja jaoks midagi muutma. Kui kutsega ja kutseta hooldustöötaja töötasu on ühesugune, ei väärtusta süsteem piisavalt õppimist ja kutseoskusi,“ rõhutas Tasane.
Palgast üksi ei piisa
Uue kollektiivlepingu oluline teema on ka õdede töökoormus. Kehtiv leping sätestab arstide ambulatoorse vastuvõtu koormusstandardid, kuid õdede puhul samaväärseid üleriigilisi norme veel pole.
Kutseliit soovib kokku leppida õdede töökoormusstandardite kehtestamises ning nende arvestamises tervishoiuteenuste hindades alates 2028. aastast. Töökoormuse piiramine ei ole üksnes töötajate heaolu küsimus, vaid otseselt seotud patsiendiohutuse ja ravi kvaliteediga.
Samuti peab suurenema õdede täienduskoolituseks ette nähtud summa Tervisekassa kulumudelis. Kiiresti arenevas tervishoius ei saa eeldada töötaja pideva enesetäiendamisega, kui selleks ei anta piisavalt tööaega ega raha.
Riik peab leidma kokkuleppeks rahalised vahendid
Läbirääkimiste ettepanekule alla kirjutanud töötajate ühendused kutsuvad protsessis osalema ka sotsiaalministrit ja Tervisekassa juhte. Kollektiivlepe saab olla kestlik üksnes siis, kui selle rahaline mõju kajastub riigieelarves ja Tervisekassa eelarves.
Arenguseire Keskuse andmetel on palgatõus vähendanud tervishoiutöötajate väljarännet peaaegu kümme korda. Samal ajal püsib Eestis ikkagi terav õdede ja mitmete teiste tervishoiuspetsialistide puudus ning probleemi süvendavad kasvav töökoormus ja ületunnid.
“Tervishoiutöötajate palk ei saa olla see koht, kust süsteemi rahapuudust pidevalt katta. Samas peab palgakokkulepe olema riigi poolt rahastatud, et raviasutused ei peaks valima töötajate palkamise, ravivahendite soetamise ja patsientidele osutatavate teenuste vahel,“ ütles Tasane.
Tervishoiutöötajate organisatsioonid soovivad alustada läbirääkimisi septembris ning on seadnud eesmärgiks sõlmida uus kollektiivleping 2026. aasta lõpuks.
Foto autor: Annabel Kask
