Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane hoiatab, et tervishoiutöötajate palkade külmutamine võib kaasa tuua uue väljarändelaine ning süvendada niigi tõsist tööjõukriisi. Tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingu läbirääkimised on lõppenud kokkuleppeta ning puhkenud töötüli lahendab riiklik lepitaja.
Neljapäeval toimunud lepituskoosolekul kokkuleppele lähemale ei jõutud. Tervishoiutöötajate esindajate sõnul takistab lahenduse leidmist asjaolu, et Tervisekassa 2027. aasta eelarves ei ole töötajate palgatõusuks raha ette nähtud. Sotsiaalminister Karmen Joller kohtumisel ei osalenud.
Kuigi riik pole juriidiliselt kollektiivlepingu osapool, sõltub palgakokkuleppe sõlmimine riigipoolsest rahastusest. Tervishoiutöötajate liidud peavad seetõttu sotsiaalministri osalemist lepitusmenetluses vajalikuks.
Kutseliit hoiatab tervishoiutöötajate väljarände eest
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu presidendi Ulvi Tasase sõnul on varasemad kollektiivlepingud aidanud parandada töötajate palgatingimusi ja vähendada õdede väljarännet. Palga külmutamine võib aga senise positiivse arengu peatada.
„Tänu varasemates kollektiivlepingutes kokkulepitud töötasutõusule on oluliselt vähenenud õdede väljaränne, kuid nüüd on taas oht, et hakatakse teistesse riikidesse tööle minema. Viimastel kuudel on välismaalt tulnud väga palju tööpakkumisi. Patsientide jaoks on eelarve tasakaalust olulisem, et tervishoiutöötaja oleks tema kõrval olemas nii kiirabiautos kui haiglas,“ ütles Tasane.
Tervishoiuvaldkonna kollektiivleping hõlmab enam kui 20 000 töötajat, sealhulgas õdesid, hooldajaid, ämmaemandaid, arste, füsioterapeute, kliinilisi psühholooge, logopeede, tugispetsialiste ja kiirabitöötajaid.
Tervishoiutöötajate esindajad rõhutavad, et töötajate olemasolu on oluline nii arstiabi kättesaadavuse, patsiendiohutuse kui ka riigi kriisivalmiduse seisukohast. Tervishoiutöötajad peavad tagama elutähtsate teenuste osutamise ka kriisi ajal.
Kokkuleppe puudumine ohustab töörahu
Tervishoiutöötajate liitude hinnangul muudavad olukorra keerulisemaks mitmed samaaegselt kavandatavad tervishoiureformid, sealhulgas kiirabi ja rehabilitatsiooniteenuste ümberkorraldused. Liidud kardavad, et tööjõupuuduse tingimustes võivad muudatused oluliselt halvendada tervishoiuteenuste kättesaadavust.
Arstide liidu president Neeme Tõnisson rõhutas, et tervishoius on vaja stabiilsust ja töörahu. Kui riiklikus lepitusmenetluses kokkulepet ei saavutata, võib senine töörahu katkeda.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit ja teised kollektiivläbirääkimistel osalevad kutseliidud peavad vajalikuks leida lahendus, mis tagaks tervishoiutöötajatele õiglase töötasu ja aitaks säilitada tervishoiuteenuste kättesaadavuse kogu Eestis.
