Ametiühingud korraldasid täna Jõhvi Kontserdimajas koos piirkonna huvigruppide ja energeetika ala tippekspertidega õiglase ülemineku koosoleku, kus arutati energiaturul toimuvat, rohepöördega seonduvat ja Ida-Viru piirkonna tulevikuvõimalusi.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis oma sõnavõtus, et kuigi aastateks 2022 ja 2023 on otsustatud rohe-eesmärkide saavutamisele pisut leevendust anda, siis aastaks 2040. peame leidma Ida-Virumaa piirkonnale uusi hästitasuvaid töökohti.

„Euroopa Liidu eelarvest 37% on planeeritud keskkonna parandamiseks ja Eesti puhul moodustab see 3,3 miljardit eurot 7-aastase perioodi kohta,“ sõnas Simson lisades, et toetus Ida-Virumaale on ühe inimese kohta arvestatult terve Euroopa peale suurim, kuid selle kasulikult rakendamiseks on ka erasektoril vaja teha kõvasti projekte.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatari sõnul on praegu Eestis omatarbimise katmiseks piisavalt võimsust ja võimalusi, kuid need on tänasel turul väga kalli omahinnaga ja mittekonkurentsivõimelised.

„Täna teeb energia Eestis kalliks gaasielektrijaamades kasutatav gaas, seega tuleb vabaneda sõltuvusest fossiilsetest kütustest ja seda saab teha rohepööret kiirendades, mitte edasi lükates. Selleks, et saada rohkem soodsamat tootmist siinses hinnapiirkonnas, oleks kõige realistlikum Eestis panustada tuuleenergiale. Järgneva kümne aasta jooksul võiks tuuleenergia maht neljakordistuda – kõigepealt maal ja siis ka merel,“ rääkis Tatar.

Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu juhatuse esimehe Sander Vaikma arvates on inimestel mingis piirkonnas elamiseks vaja töökohti ja normaalset töötasu. „Eelkõige tuleb toetada suurettevõtlust, sest suurettevõtluse juurde tekib ka väike-ettevõtlus, mitte vastupidi,“ rõhutas Vaikma.

Viru Keemia Grupi juhatuse liige Ahti Asmann rääkis, et kui hinnad on kõigile turuosalistele samad, siis tootmises võrdne konkurents säilib, kuid kui riikide vahel peaksid tekkima suured käärid, siis muudab see konkurentsivõimet, oluline on seejuures vaadata erinevust piirkondade vahel nii Euroopas kui kolmandate riikidega.

Enefit Poweri juhi Andres Vainola sõnul on energiahindu ette prognoosida keeruline: „Tänane elektrihind on ebanormaalselt kõrge. Meie toodetud energia hinnast 80 protsenti moodustavad keskkonnatasud, sealhulgas CO2 tasu. Peame rohepööret tegema sammudena, mis on taskukohased nii eratarbijatele kui ettevõtetele,“ lausus Vainola ja juhtis tähelepanu, et eelmisel aastal tootsid kõik Eesti tuulepargid kokku umbes 750 gigavatt-tundi energiat, samal ajal tootis Enefit Power raagmetest ja puidujäätmetest 550 gigavatt-tundi ja lisas, et Eestis on 20 aasta jooksul kokku paigaldatud 120 tuulikut, mis moodustavad oma umbes 300-megavatise võimsuse juures samaväärse mahu Auvere jaamaga.