Hiljuti alustas riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Post ehk mniva Tallinnas platvormitöötajatega „rahvakullerite“ pilootprojekti, mis ettevõtte hinnangul pakub inimestele äpipõhist võimalust lisasissetuleku teenimiseks ja aitab kokku hoida tööjõukulusid. Samal ajal on ametiühingutel ettevõttega parasjagu pooleli töötüli postikullerite palgatõusu üle riikliku lepitaja juures. Ametiühingujuhid näevad toimuvat katsena hiilida kõrvale töötajate jaoks õiglasest palgatõusust ning kollektiivlepinguga võetud kohustustest.

Ametiühingud on viimastel kuudel järjekindlalt nõudnud, et Omniva tõstaks postikullerite alampalga 1000 eurolt 1200-le. Tegemist on ligi kolmandikuga riigiettevõtte 1700-st töötajast ning AS Eesti Posti soovimatusest tagada töötajatele elamisväärne palk. Läbirääkimised töötüli lahendamiseks kestavad.

Pro Ametiühingu juht Kadri Kangur ütleb, et töötajad ei ole rahul ettevõtte tegevusega: “Maapiirkondades töötavate lojaalsete postikullerite kvaliteetne töö asendatakse kvalifitseerimata platvormitöötajatega. Samas on postikullerite töökoormus tõusnud seoses sellega, et järjest rohkem suletakse postkontoreid ning postikullerite tööülesannetele on lisandunud ka postkontorite töötajate tööülesanded. Töötasu aga selle eest pole ei ole õiglane ning ei ole suurenenud juba kaks aastat.“

Üllar Kallas, Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht räägib: “Kirjakandjate sissetulek on väga lähedal vaesuspiirile. Peab arvestama ka sellega, et nende töö on päris raske – välja tuleb minna iga ilmaga, hoolimata sellest, kas õues sajab või tuiskab ja alustada tööpäeva väga varastel hommikutundidel.”

Samas ulatuvad töötüli juured sügavamale, sest riik on jätnud aastaid täitmata seadusest tuleneva kohustuse kompenseerida universaalse postiteenuse taskukohase ja tegeliku kulude vahe. See on ametiühingute hinnangul üks peamisi ja ka mõistetav põhjus, miks ettevõtte rahaline seis on kehv ja töötajate palgad püsinud madalad. See aga ei õigusta riigiettevõtte plaani alustada tööõiguse mõttes problemaatilise platvormitööga.

“Rahvakullerite” projekti algatades ei peetud töötajate esindajatega nõu

Maikuus üllatas Omniva käimasoleva töötüli taustal ametiühinguid ja avalikkust teatega “rahvakullerite“ pilootprojektist, mille raames toimetavad eraisikud Tallinnas pakke laiali oma autode ja kuludega, sõlmides eelnevalt Omnivaga partnerlepingu. Ettevõtte sõnul aitab see reageerida töömahu kõikumisele ja kiirendada tarnet. Ametiühingute hinnangul on aga oht, et olemasolevad töötajad asendatakse juhuslike ja kvalifitseerimata töötajatega, mis võib kaasa tuua teenuste kvaliteedi languse.

Omnival kui tööandjal lasub seaduslik kohustus enne uue töömudeli rakendamist konsulteerida ametiühingutega. Kuna riigiettevõte seda ei teinud, rikkus ta oma käitumisega töötajate õigust olla informeeritud ja kaasatud nende töökoormust ja palka mõjutavasse juhtkonna otsusesse.

Ametiühingute hinnangul loodab ettevõte äpipõhise mudeli rakendamisega jätkata teenuse osutamist nõutud tasemel, samas kui tegelik probleem ehk ülekoormatud töötajate alatasustamine, jääb lahenduseta. Lisaks on osal Omniva postikulleritel oht jääda ilma oma töökohast ja sellega kaasnevatest sotsiaalsetest tagatistest. Osal seetõttu, et enamike ametikohtade, näiteks paki- ja postisorteerijate palgatõusu osas jõudsid Omniva töötajaid esindavad ametiühingud riigiettevõttega juba varasemalt kokkuleppele. Ametiühingud ei toeta platvormtööd Omnivas.

AS Eesti Post tegevus on problemaatiline ka rahvusvahelise tööõiguse vaates. See rikub mitmeid rahvusvahelisi tööõiguse põhimõtteid, sealhulgas neid, mille järgimine on Eestile kohustuslik Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmena. ILO põhikonventsioonid nr 87 ja 98 tagavad töötajate õiguse organiseeruda ja pidada kollektiivläbirääkimisi. Samuti sätestab ILO, et töötajaid ei tohi kohelda ebavõrdselt töövormi alusel.

Omniva juhtkonna käitumine õõnestab ILO konventsioonide põhimõtteid, ohustades seeläbi töötajate õigust organiseeruda ja saada oma töö eest õiglast tasu. Uudseks töövormiks oleva platvormitöö kasutamine ei tohi muutuda suitsukatteks, mille varjus välditakse kohustuste täitmist töötajate ees.

Kui riik soovib hoida riigiettevõtte töötajate usaldust ja rahvale osutatava teenuse kvaliteeti, tuleb tal võtta vastutus ja astuda kiireid samme Omniva tegevusest tingitud olukorra lahendamiseks.