Rahalises mõttes kaovad Ametiühingute Keskliidu juhi Jaan-Hendrik Toomeli sõnul praegu Eestis peamiselt 1700-euro lähedase palgaga töökohad. Juurde tuleb aga kuni 1000-eurose või üle 2500-eurose tasuga ametikohti.
„Järjest vähem ettevõtteid maksab miinimumpalka, samas nõuavad tööandjad kõrgemat palka pakkudes sageli põhjendamatuid kutseoskusi. „Nii töötajad kui ka tööandjad tunnevad, et on oma ameti jaoks ülekvalifitseeritud, kuid lisaoskusi nõutakse tihti ikkagi,“ lausub Toomel, kelle sõnul on levinud skeem nö töökohtade efektiivsemaks muutmine. Eriti jääb see silma kontoritöös ja tööstuses.
Asi on lihtne: eriti kõrgest inflatsioonist tulenevalt on palgasurve töötajate poolt suur ja sellele vastu tulemiseks koondab tööandja mõne töötaja, kelle ülesanded jagatakse teiste vahel ära. „Tihti koondatakse just keskmise palga saajaid ning neil on samaväärse töökoha leidmine raske. Sellel koondatud inimesel on edasi kaks valikut: kas ennast täiendada ja püüda liikuda palgaredelil ülespoole või kui see ei õnnestu, on oht langeda madalama palgatasemega tööle,“ kirjeldab Toomel tööturul toimuvat. OECD arvates asenduvadki keskmise palgaga töökohad kas madalama või kõrgema töötasuga ametikohtadega ja nii on see ka Eestis, kus selle trendi süvenedes võib tulevikuühiskond olla kaheklassiline.
Hiljuti avaldatud uuringu järgi loodab Eestis töökohta vahetav inimene saada uuel töökohal kätte ligi 700-eurose palgalisa. Toomeli arvates on tavapärane, et uued töötajad tulevad ettevõttesse kõrgema palgaga kui senised palgalised teenivad. Tihenenud on ka mitmel töökohal rabamine – on kõrgemapalgalisi, kes käivad nö hobi korras vahel lisatööampse tegemas ning töötajaid, kelle jaoks on lisatöö tegemine vältimatu pere toitmiseks. „Näeme, et need, kes saavad hästi hakkama, edenevad veelgi kaugemale ja need, kes on raskustes, teenivad veelgi vähem. Keskmise sissetulekuga töötajaid, kes saavad normaalselt hakkama, jääb päriselus aina vähemaks,“ võtab ametiühingute juht Eesti palgaturul valitseva olukorra kokku.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringut on ka kritiseeritud. Üheks neist on Stockholmi Kõrgema Majanduskooli juures väitekirja kirjutav German Bender, kelle arvates seisneb probleem pigem selles, et kaovad nii-öelda hästi makstud, aga vähest kvalifikatsiooni nõudvad tehasetööd ja asemele tulevad – rahvastiku vananemisest tulenevalt – sotsiaalvaldkonna ametid. Samas möönis ta, et kui vaadata muutusi ainult palkade struktuuris, peab OECD analüüs vett.
