Riigikogu võttis vastu kollektiivlepingu seaduse muudatused, millega viiakse kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsioon vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega ja tagatakse samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus.

Laiendamise regulatsioon puudutab kollektiivlepinguid (sektorilepinguid), mis on sõlmitud tööandjate ja ametiühingute liitude või keskliitude vahel. Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget (KLS § 42).

Enne kokkuleppe sõlmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata kõiki töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse.

Lisaks muudeti ka ametiühingute seadust ja töötajate usaldusisiku seadust, kus täpsustatakse tööandja kohustust anda tööajast vaba aega usaldusisiku tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ka siis, kui usaldusisikuid on rohkem kui üks.

Töölepingu seaduse muudatusega suurendati töösuhte ülesütlemise tühisuse korral makstavat hüvitist olukorras, kus töösuhe on ilma seadusest tuleneva aluseta üles öeldud raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga.