Aeg-ajalt juhtub, et tööandjal lähevad palgatuga suusad risti. Kui suhted on puntrasse läinud ja tööandja lõpetab töösuhte, võib töötaja õiguse saamiseks kohtusse või töövaidluskomisjoni pöörduda ja hüvitist nõuda. Tihti väljub ta sellest vaidlusest otsusega, et talle on tehtud liiga. Kui nüüd arvata, et õigust andva paberiga kaasneb seaduses kirjas olev kolme või 12 kuu hüvitis, siis tegelikkuses võib juhtuda, et inimene peab ise hoopis peale maksma.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel ütleb, et regulatsiooni sõnastades on midagi läinud valesti ja töötajatele, kelle töölepingu lõpetamisel on tööandja rikkunud seaduse nõudeid, on kohtupraktika hüvitiste väljamõistmisel seadusandja esialgsest eesmärgist kõrvale kaldunud. „Täna on ebaõiglaselt koheldud töötaja jaoks vaidlemine ja töövaidlusorganisse pöördumine mõtetuks muutunud,“ lausus Toomel.

Töötajal on ebaseaduslikult lõpetatud töösuhte korral õigus kaitsele ja piisavale hüvitisele. See on sisse kirjutatud töölepinguseadusesse, mille järgi kui töövaidlusorgan tuvastab töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt seaduse rikkumise, siis töötaja peab saama hüvitist. Kahjuhüvitis on kas kolme või 12 kuu keskmise töötasu suurune. Siin tuleb mängu töövaidlusorgani voli hüvitise suurust muuta, kusjuures tuleb võtta arvesse võlaõigusseaduses olevaid kahju hüvitamise reegleid.

Võib juhtuda, et töövaidluse lahendamise ajaks on töösuhte lõpetamisest möödunud mitu kuud, inimene on saanud vahepeal Töötukassast töötuskindlustushüvitist või tööle asumisel uue tööandja juures töötasu teeninud. Ning töövaidlusorgani otsuse saamisel ta saab ootamatult teada, et omades eelmise tööandjaga vaidlemise ajal muud sissetulekut, lahutatakse see määratud hüvitisest maha. Olukorras, kus uues töökohas teenitud tasu on kõrgem, võibki tehe jõuda miinusesse, ehk hüvitis on kaotanud oma algse eesmärgi ebaõiglase kohtlemise kompensatsioonina.

Toomel teeb ettepaneku, et edaspidi ei kohandataks töövaidlusorganite poolt töötajatele määratavatele hüvitistele võlaõigusseaduse kahju hüvitamise põhimõtteid ning et tööandja poolse töölepingu seadusvastase lõpetamise eest töötajale määratud hüvitise suurust ei vähendataks riigi poolt talle makstud hüvitiste ja toetuste võrra. Sellega tagataks õigusselgus ning eesmärk, mida töölepinguseadusesse õigusvastaselt lõpetatud lepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitise lisamisega silmas peeti

Foto: scanpix