Põhjarannikus kirjutas ajakirjanik Sirle Sommer-Kalda Ida-Virumaa eesti keele õpetajaid jä’rgmisel aastal ees ootavast palgatõusust. “3000eurone palk Ida-Virumaal eesti keeles õpetavale õpetajale on ülimalt hea uudis. Isegi pisut uskumatu, et tõsi olla,” kommenteeris Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) lubab, et Ida-Virumaal eesti keeles õpetav õpetaja hakkab saama järgmise aasta sügisest palka koefitsiendiga 1,5 ja lasteaiaõpetaja koefitsiendiga 1,3. Et õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal 2048 eurot, võib Ida-Virumaal eesti keeles õpetav õpetaja arvestada 3000eurose kuupalgaga, ütles Lukas Postimehele. Teistest piirkondadest suurem palgalisa on mõeldud kõigile, kes Ida-Virumaal eesti keeles õpetavad. “Nii nendele, kes õpetavad seal juba praegu, kui ka nendele, kes on valmis appi minema,” kinnitas ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik Põhjarannikule. Koik lisas, et koefitsiendiga soodustab riik kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate lisandumist Ida-Virumaale.

Ajalooline hetk hariduse ajaloos

“Olen seda mantrat ajanud aastaid ja alles nädalapäevad tagasi ütlesin intervjuus Postimehele ning Eesti Päevalehele, et õiglane töötasu oleks 3000 eurot,” meenutas Hendrik Agur. “Endamisi tundsin, et minu peale vaadatakse jälle kui naiivsele ullikesele. Et jälle see Agur jaurab oma konkurentsivõimelisest töötasust. Aga kui see samm päriselt teostub, on see ajalooline hetk Eesti haridusajaloos − loodetavasti pöördumatu.” Agur usub, et ministri lubatud samm toob kohe tublid, kvalifikatsiooniga ja motiveeritud õpetajad Ida-Virumaale. “Usun, et kevad ja suvi 2023 saab põnev olema. Algab konkurents ja täielik verevahetus Ida-Virumaa eestimeelsetes vene koolides, kus päriselt soovitakse muudatusi teha. See on väga valus protsess neile aastakümneid töötanud õpetajatele, kes ei ole õpetanud ega hakka seda tegema eesti keeles. Selleks tuleb paralleelselt käivitada ka sotsiaalprogramm. Kuid küll riik hakkama saab.”

Aguri hinnangul annab palgatõus hoogu ka õpetajate järelekasvule ning senisest suurem osa gümnaasiumilõpetajatest teeb valiku minna ülikooli õpetajaks õppima. “Välja läheb noortele ülimalt positiivne signaal: riik on hakanud jõuliselt väärtustama õpetajaharidust. Ja just seda ongi vaja! Umbes viie aasta pärast me hakkame järjele saama: tulevad esimesed lennud motiveeritud reaal- ja loodusainete õpetajaid, eesti keele ja eesti keele kui teise keele õpetajaid. Neid, kellest siiani on kõige enam puudus.”

Tekib reaalne konkurss

Agur loodab, et sellega täitub tema unistus: õpetaja ametikohale hakkab tekkima reaalne konkurss ja tublimatest tublimad saavad klassi ette. Jõhvi põhikooli direktor Irina Šulgina arvas, et palgatõus ja õpetajaameti suurem prestiiž toob kooli spetsialiste, kes on seni sealt eemale hoidnud. “Paljud inimesed ju õpivad ja saavad õpetajahariduse, aga naeruväärse palgaga kooli ei tule. Õpetajate leidmine läheb palgatõusu järel kindlasti lihtsamaks. Näiteks selleks õppeaastaks otsisime keelekümblusklassi õpetajat ja ei leidnud kedagi. Usun, et järgmisel aastal leiame.”

Vajadus keelekümblusõpetajate järele on Jõhvi vene põhikoolis suur. “Oleme sihipäraselt laiendanud keelekümblusprogrammi: kui koolijuhiks tulin [2013. aastal − toim.], oli keelekümbluses 89 õpilast, aga praegu on juba 310. See räägib kolmekordsest kasvust,” tõdes Irina Šulgina, kes kuulus eksperdina ka eestikeelsele haridusele ülemineku töörühma, mille kutsus kokku eelmine haridusminister Liina Kersna (Reformierakond). Sillamäe gümnaasiumi direktori Arno Kaseniidu sõnul meenutab praegune olukord koolides nõukogude aega, kui mitte midagi polnud, aga kõigil oli. “Õpetajate puudus on suur, aga kõik koolid töötavad,” tõi ta paralleeli, lisades, et selle hinnaks on õpetajate ülekoormus ning tõsiasi, et alati ei saa klassi ette saata parimaid.

Kaseniit arvas, et kui tulevaks õppeaastaks õpetajaid otsida, siis järjekorda veel ukse taha ei teki, aga huvi kandideerida pole ka nullilähedane nagu praegu. “Füüsikaõpetajaid ei teki nagu seeni pärast vihma, see on pikem protsess. Aga kindlasti võib tulla õpetajaid praktikute hulgast ja tagasi võib pöörduda õpetajaharidusega inimesi, kelle juured on Ida-Virumaal. Massilist järjekorda siiski ei teki, sest õpetajate puudus on üle riigi ning ülejääki pole kusagil.”

Rohkem väärib tähelepanu miinimumpalga kasv

Ida-Viru õpetajatele lubatavast palgast rääkides juhtis Arno Kaseniit tähelepanu, et 3000 euro puhul on juttu müstilisest keskmisest, mida oleks võimalik maksta üksikutele õpetajatele, kui nad täidavad tähtsaid lisaülesandeid, näiteks juhivad ainesektsiooni või õppetooli. “Oluline näitaja, millele oleks mõistlik loota, on planeeritav miinimumpalga kasv 1412 eurolt 1749 euroni, mis teeb palgatõusuks enneolematu 24 protsenti. See on summa, mis tuleb tööandjal tagada täiskoormusega õpetajale. Kui oled Ida-Virumaa koolis eesti keeles õpetav õpetaja, siis koefitsendiga 1,5 teeb see ümmarguselt 2600 eurot,” märkis Kaseniit. Kas suurenev palgalõhe eesti keeles ja vene keeles õpetavate pedagoogide vahel võib tekitada kollektiivis paksu verd?

“Igasugune, ka positiivne diskrimineerimine on riskiga personali mikrokliima puhul. Aga kui venekeelne õpetaja ei oska eesti keelt, siis ta ei julge rohkem küsidagi ega saa solvuda selle peale,” tõdes Arno Kaseniit, kes maksab praegugi oma eesti keeles õpetavatele õpetajatele kümme protsenti palgalisa.