Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul 2022. aastal eluasemega seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust kaks viiendikku.

“Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 94,4 protsenti, gaas 123,8 protsenti, tahkekütus 73,5 protsenti ja soojusenergia 49,1 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim ehk 53,6 protsenti jahu ja tangained, suhkur (50,9 protsenti), muud õlid (49,5 protsenti) ja munad (45 protsenti). Bensiin oli 30 protsenti ja diislikütus 45,9 protsenti kallim,” lausus Trasanov.

Tarbijahinnaindeks langes 2022. aasta detsembris võrreldes 2022. novembriga 0,1 protsenti ja tõusis 2021. aasta detsembriga võrreldes 17,6 protsenti. Kaubad kallinesid 19,7 protsenti ning teenused 13,8 protsenti.

Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta detsembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused, mis andsid kogutõusust ligi 40 protsenti. Toidukaupadest enim ehk 105,6 protsenti on kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 70,4 protsenti, munad 59,2 protsenti ning kastmed 56,8 protsenti. Eluasemega seotud kulutuste hinnamuutuste mõju kogutõusule jäi veidi alla 20 protsendi. “Bensiin oli 13,1 protsenti ja diislikütus 30,7 protsenti kallim,” lisas Trasanov.

Novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 8,1 protsendiline odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.