Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson saatis peaminister Jüri Ratasele kirja, milles edastas ametiühingute mõtted eelseisva pensionireformi teemal. Peterson kinnitas, et ametiühing on riigile igakülgseks abiks vajalike muudatuste elluviimisel ning valmis läbirääkimisteks.
Vabariigi Valitsuse esimese 100 päeva üheks üldeesmärgiks on viia läbi pensionireform, mis arvestab tööealiste inimeste vähenemise ning vanemaealiste arvu kasvuga ja annab inimestele võimaluse ise otsustada pensionile minemise aeg rahaliselt kahju kannatamata.
Lisatud on ametiühingujuhi kiri muutmata kujul.
Austatud peaminister, head ministrid
Valitsus, Riigikogu ja kogu Eesti ühiskond seisab küsimuse ees, kuidas teha nii, et oleksime vanaduspäeviks piisavalt kindlustatud ning kuidas teha vajalikke muudatusi selliselt, et inimeste usk töötada muretult soovitud pensionieani ei saaks kahjustatud.
Oleme Eesti Ametiühingute Keskliidus kõiki pensionireformiga seotud aspekte arutanud oma liikmetega, kes on tänased töötajad ja tulevased pensionisüsteemi kasutajad ning siinkohal jagame neid mõtteid ja tähelepanekuid ka Vabariigi Valitsusega.
Esiteks peame koos tajuma
pensionireformi ühe tervikuna ja mitte kaotama ülevaadet lõpptulemusest ainult seetõttu, et üksikute süsteemiosade toimimise vastutus on jagatud erinevate ministeeriumide vahel. Eesti inimeste kindlustunne tekib heast koostoimivast terviklahendusest.
Ametiühingud soovitavad seada pensionisüsteemi eesmärgiks tagada kolme samba koosmõjus keskmise pensioni asendusmäär vähemalt 55 protsendi tasemel keskmisest palgast. See on ambitsioonikas eesmärk (täna on vastav näitaja 40 protsenti, Euroopas keskmisena 65 protsenti) ja eeldab olulisi muudatusi kõigi kolme pensionisamba toimimises.
Meie liikmed on toonud esile, et esimese pensionisamba võrdsustav mõju peab kasvama ning minimaalne pension ületama absoluutset vaesuspiiri 25 protsendipunkti ulatuses. Töötajad peavad väga oluliseks teise pensionisamba reformimist, et saavutada suurem tootlikkus ja kindlustunne kogutud pensioniraha säilimise suhtes ning vähenema pensionifondide haldamise kulud. Lisaks peame möödapääsmatuks usu taastamist kolmandasse pensionisambasse ning selle säästude kasvatamist tööandjate maksuvabade sissemaksete arvelt, eriti valdkondades, kus pensionieelse töötuse ja töövõimetuse risk on keskmisest suurem.
Teiseks kutsume mõistma
nende inimeste probleeme, kes tervise või vähese konkurentsivõime või mõne muu asjaolu tõttu ei suuda ega saa töötada ettenähtud eani.
Tervitame paindliku pensioniea ideed ja töötukassa pakutavaid uusi koolitusvõimalusi riskigruppidesse kuuluvatele töötajatele, kuid hoiatame soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja mõnede eripensionide täieliku kaotamise ning tööõnnetus-kutsehaiguskindlustuse loomisega viivitamise eest. Riskime tuhandete inimeste tõukamisega vääritusse olukorda, kus puudub nii töö kui püsiv sissetulek.
Pensionile pääsemise kriteeriumide valimatu karmistamine ei pruugi meie hinnangul oluliselt tasakaalustada kasvavaid sotsiaalkulusid. Pigem on lahenduseks ühine hoolitsus, et tegelik ja vabatahtlik töötamise iga tõuseb. Just see toob pensionikassasse piisavalt lisaraha kasvavate väljamaksetega toimetulekuks. Kui inimeste suutlikkus ja võimalused tööelus kauem osaleda tõusevad, on meie liikmed nõustunud ka sellega, et mõned tänastest soodustustest kaovad.
Pakume välja soodustingimustel vanaduspensionide kaasajastamise tervistkahjustavatest riskifaktoritest lähtuvalt. Paraku on täna ja on ka tulevikus töid, kus kõigi kahjulike mõjude täielik vältimine ei ole võimalik, aga tööd ise on ühiskonnale väga vajalikud. Täit ülevaadet sellistest töödest pakub toimiv tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustuse (ennetamise) süsteem, mille loomine on tänase koalitsioonileppe oluline osa.
Kolmandaks kinnitame,
et ametiühing on riigile igakülgseks abiks vajalike muudatuste elluviimisel ning oleme valmis panustama aega ja energiat tõsistel läbirääkimistel. Meie ühine eesmärk on jätkusuutliku ja tasuva pensionisüsteemi loomine.
Lugupidamisega
Peep Peterson
Chairman
