Akadeemilised Ametiühingud asusid ette valmistama sektorilepingu projekti, millega võiks tulevikus olla kokku lepitud Eesti kõrghariduse valdkonna peamised töötingimused, sealhulgas miinimumtöötasude määrad.

Akadeemiliste Ametiühingute eesistuja Triin Roosalu sõnul käib praegu töö andmete kogumisega erinevatest kõrgharidusasutustest: „Võrdleme ülikoolide tänast palgataset ning seda, kui suured on vahed konkreetsete ametialade lõikes, et saada adekvaatne pilt hetkeolukorrast ning enda ettepanekuid võimalikult täpselt sihtida.“

„Kui andmed on kokku kogutud, koostame lepingu projekti, esitame selle Rektorite Nõukogule ning hakkame selle tingimuste osas läbi rääkima,“ lisas Roosalu leppeni jõudmise protsessi kirjeldades.

Haridus- ja teadusminsteeriumi andmetel on lisaraha nõue kõrgharidusele järgmiseks aastaks ligi 26 mln eurot.

Sektorilepe on oma olemuselt tervet majandusharu hõlmav kollektiivleping, mis lepitakse kokku sektori tööandjate ühenduse ning töötajate esindajate vahel ja mille seadusejärgset laiendamist võimaldavad punktid on täitmiseks kohustuslikud kõigile turuosalistele. Leppe olulisemateks punktideks on miinimumtöötasud ning töö- ja puhkeaja reeglistik.

Sektorilepinguid on kõige arvukamalt Põhjamaades, kus on pea kõik majandusharud kaetud sektoripõhiste lepingutega ning sellest tulenevalt vajadus üldise miinimumpalga järele puudub sootuks. Kuna Ida-Euroopas pole töösuhete kultuuri areng olnud nii järjepidev, on siin regioonis ka sektorilepete arvukus väiksem.

Täna on Eestis kehtiv sektorileping arstidel, õdedel, õpetajatel, bussijuhtidel ning kutselistel autojuhtidel, Lätis sõlmiti aga hiljuti esimene sektorilepe ehitussektoris.