Akadeemilised Ametiühingud esitasid Rektorite Nõukogule sektoritaseme kollektiivlepingu projekti, millega soovitakse olukorda kiiresti parandada. Eesmärk on kokku leppida Eesti kõrghariduse valdkonna peamised töötingimused, ennekõike töökoha stabiilsust ja palgataset puudutavad küsimused.

Akadeemiliste Ametiühingute eesistuja ja UNIVERSITASe juhatuse liikme Triin Roosalu rääkis, et Eesti kõrghariduse ja teaduse rahastamine on oluliselt maha jäänud majanduskasvust ning selle tulemusena on akadeemiliste töötajate palgad kasvanud muu avaliku sektori ja erasektori palkadest oluliselt aeglasemalt. „Ka riiklikus strateegias kokkulepitud teaduse avalikust rahastamistasemest — 1% sisemajanduse koguproduktist — oleme kaugel maas, tegelikkuses on see ligi poole väiksem, 0,5% lähedal,“ lisas Roosalu.

Roosalu sõnul analüüsisid kõrgharidustöötajad tänast olukorda põhjalikult ning koostasid ülikoolidele esitatava lepingu teksti sellest lähtudes. „Taotleme kõrgharidusvaldkonna akadeemiliste töötajatele palgatõusu 30-protsenti, kuid mitte vähem kui 350 eurot kuus,“ sõnas Roosalu lisades, et esmapilgul suurena tunduvad numbrid on suuresti põhjustatud aastatepikkusest paigalseisust ja üldises võrdluses mahajäämusest.

„Samuti võrdlesime ülikoolide tänast palgataset ja leidsime, et palgatasemed on väga erinevad nii ülikoolide kui ametialade lõikes,“ jätkas Roosalu arvates, et tulevikus võiks palgatasemed liikuda pigem ühtlustumise suunas.

Kõrgharidustöötajad soovivad lepingu jõustada tuleva aasta algusest ja lisaks palgaküsimustele on lepingu projektis reguleeritud minimaalne puhkuse pikkus 35 kuni 56 päeva aastas vastavalt töö eripärale ning regulatsioon töökohakindluse tagamiseks.

Sektorilepe on oma olemuselt tervet majandusharu hõlmav kollektiivleping, mis lepitakse kokku sektori tööandjate ühenduse ning töötajate esindajate vahel ja mille seadusejärgset laiendamist võimaldavad punktid on täitmiseks kohustuslikud kõigile turuosalistele. Leppe olulisemateks punktideks on miinimumtöötasud ning töö- ja puhkeaja reeglistik.