Tervishoiutöötajate läbirääkimised Tervisekassaga 2027. aasta miinimumtöötasude tõstmiseks nurjusid, kuna palkade tõstmiseks ette nähtud vahendid soovib Tervisekassa suunata eelarve tasakaalustamiseks. Eestis on juba praegu puudu nii arstidest, õdedest kui ka teistest tervishoiuspetsialistidest ning töötasu praegusele tasemele jäämise korral on oht, et spetsialiste jääb veel vähemaks. Seetõttu on tervishoiutöötajate liidud otsustanud pöörduda töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.
Eesti Õdede Liidu president Kätlin Lillemaa ütles: „Patsiente ei ravi mitte eelarve tasakaal, vaid tervishoiutöötajad. Õed ei ole palgaga rahul. Tihti tuuakse välja keskmine palk, kuid see teenitakse välja paljude ületundidega ning öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal töötades. Õdede puuduse tõttu töötavad paljud ka mitmel töökohal. Kui riik jätab palgatõusu ära, ütleb ta neile inimestele, et neid ei väärtustata ega vajata. Palgatõus on hädavajalik, et haiglates oleks ka homme õed patsiente aitamas.“
Hooldustöötajate põhipalk on üle kolmandiku madalam riigi keskmisest ja töötasu jõuab keskmisele lähemale vaid tänu öö- ja ületundidele. Rahvastiku vananedes ei ole aga näha, et hooldajate tööd lähiaastatel vähem vajataks.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane sõnas: „Hooldustöötajad on haiglas need, kes on patsiendi kõrval kõige rohkem ja märkavad esimesena, kui midagi on valesti. Nad väärivad oma füüsiliselt ja vaimselt raske töö eest kindlasti kõrgemat tasu. Igaüks meist tahab, et tema lähedase eest hoolitsetaks hästi. Seda ei saa teha väsinud inimene, kes töötab kahe tööandja juures ots-otsaga kokku tulemiseks.“
Eestis on juba praegu puudus nii arstidest, õdedest kui ka teistest tervishoiuspetsialistidest. Kui töötasu ei vasta koormusele ja vastutusele, on oht, et töötajaid jääb veel vähemaks.
Kiirabitöötaja Kevin Lumi hiljuti tehtud küsitluse järgi võib riiklik tervishoiusüsteem 2027. aasta palgatõusu ärajätmise tõttu kaotada 740 tervishoiutöötajat. Nii palju vastajaid plaanib lahkuda erakliinikutesse, välismaale või hoopis teisele erialale. See tähendab pikemaid ravijärjekordi ja veelgi keerulisemat ravile pääsemist. Tervisekassa lubadus, et ravi kättesaadavus jääb samaks, ei pea paika, sest ilma töötajateta ei saa inimestele arstiabi osutada.
Sotsiaalminister ja Tervisekassa nõukogu esimees Karmen Joller vastutab meie tervishoiu toimimise ja rahastamise eest, mistõttu on tema kohalolek kollektiivlepingu läbirääkimistel väga vajalik. Kahjuks ei lubanud ministri tihe päevakava tervishoiutöötajate ja tööandjatega läbirääkimisteks ühise laua taha istuda.
Eesti Õdede Liit
Estonian Association of Health Care Professionals
Eesti Arstide Liit
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit
Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit
Eesti Füsioterapeutide Liit
